Soode kuivenemine muudab need süsihappegaasi allikaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kodaamööb (Cyphoderia ampulla) 160-kordse suurendusega.
Kodaamööb (Cyphoderia ampulla) 160-kordse suurendusega. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Sood seovad 20% kogu maismaa muldade süsinikust, seega on kliimamuutuste kontekstis oluline uurida soodes toimuvaid protsesse. Teadlased leidsid kodaamööbe kasutades, et enamike uuritud soode pinnakiht oli viimase mõnesaja aastaga oluliselt kuivenenud.

Mainekas teadusajakirjas "Nature Geoscience" ilmus Eesti teadlaste osalusel artikkel Euroopa soode pindmise kihi laialt levinud kuivenemisest viimastel sajanditel. 12 riigi teadlased uurisid Euroopa 31 eri tüüpi soo niiskusrežiimis toimunud muutusi viimase umbes 2000 aasta jooksul, selle võimalikke põhjusi ja tagajärgi. Eestist osalesid uuringus Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi sooteadlane Edgar Karofeld ja praegu Vaida põhikooli loodusainete õpetajana töötav Ülle Sillasoo.

Sood on olulised CO2 sidujad ja süsiniku talletajad turbas. Kattes maailma maismaast vaid u 3% sisaldub neis u 20% kogu muldade süsinikust. Kuid turba teke saab jätkuda vaid kõrge veetaseme tingimustes. Veetaseme alanedes hakkab turvas lagunema ja süsinik süsihappegaasina atmosfääri eralduma, mõjutades kogu maailma süsinikubilanssi ja kliimat.

Kuna instrumentaalsed vaatlusread ulatuvad vaid veidi üle poole sajandi (üks pikemaid Männikjärve rabast alates 1951. aastast), siis kasutati veetaseme muutuste uurimiseks sammalde vahel ja pindmises turbakihis elavaid kodaamööbe, kelle liigiline koosseis ja arvukus reageerib kiiresti niiskuse muutumisele. Nii on turbas säilinud kodade järgi võimalik rekonstrueerida kunagisi niiskustingimusi.

Selgus, et enamike uuritud soode pinnakiht oli viimase mõnesaja aastaga oluliselt kuivenenud: aastatel 1800-2000 on 60% uuritud soodest olnud kuivemad kui viimase 600 aastase perioodi jooksul kokku. Samuti on sood viimase kahesaja aasta jooksul olnud 24% kuivemad kui kogu uuritud 2000 aasta pikkusel perioodil. Kuna enamik uuritud soodest olid inimtegevusest suuremal või vähemal määral mõjutatud, on raske eristada kliimamuutuste ja inimtegevuse mõju soode kuivamisele. Siiski on muutused toimunud ka looduslikes soodes, Eestis väljendub see näiteks looduslike rabade metsastumises.

Soode pinnakihi kuivenemine võib olla üheks põhjuseks ka Eesti looduslike rabade metsasuse suurenemisel. Autor/allikas: Edgar Karofeld

Miks peaks soode kuivenemine meile korda minema?

Edgar Karofeldi sõnul võidakse soode kuivenemisel peagi ületada piir, mil süsiniku sidumise asemel muutuvad nad CO2 allikaks. "Sellel oleks suur mõju, sest näiteks Euroopa soodes on talletatud u 5 korda rohkem süsinikku kui metsades, kuigi metsaraie mõjust süsinikubilansile räägitakse märksa rohkem. Kuivendatud sood katavad u 0,3% planeedi maismaast, kuid emiteerivad u 6% kogu inimtekkelisest CO2-st.

Suurima negatiivse mõjuga on Indoneesias ja Malaisias õlipalmide ja teiste kultuurtaimede kasvatamiseks kuivendatud sood: turba lagunemisel ja põlemisel eraldub sealt ligikaudu sama palju CO2 kui kogu USA tööstusest."

"Eesti kuivendatud soodest ja turbatootmisaladelt eralduva CO2 kogus jääb alla vaid põlevkivitööstuse ja -energeetika heitmetele, kuid ületab mitmekordselt transpordivahendite emissiooni. Ometi toetatakse CO2 emissiooni vähendamiseks elektriautode ostmist (raha läheb riigist välja), samal ajal kui vaid 120-200 ha jääksoo korrastamisel (raha jääks Eestisse, suureneksid meie teadmised ja paraneks riigi kuvand) jääks sealt õhku paiskamata võrreldav kogus kõigi meie elektriautode poolt eeldatavalt õhku paiskamata jääva CO2-ga (arvestamata elektritootmisel eralduvat CO2). Kui elektriautod tuleb iga kümnekonna aasta tagant utiliseerida ja uus osta, siis kuivendatud soo taastamise positiivne mõju oleks ajas üha suurenev," lõpetab Karofeld.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu Ülikool

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: