Värsked uuringud annavad aimu koroonaviirusega nakatunute suremusriskist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Mehed surevad koroonaviiruse tõttu kaks korda tõenäolisemalt kui naised.
Mehed surevad koroonaviiruse tõttu kaks korda tõenäolisemalt kui naised. Autor/allikas: Pixabay

Värsked üksikasjalikud uuringud Inglismaal, Hispaanias, Itaalias ja Šveitsis kinnitavad, et koroonaviiruse tõttu surevad kõige sagedamini vanemad inimesed ja mehed.

Tuhandest alla 50-aastasest koroonaviirusega nakatunust ei sure peaaegu ükski, vahendab Nature. Samast hulgast viiekümnendates eluaastates ja varastes kuuekümnendates inimestest sureb aga umbes viis inimest, tõenäolisemalt mehed. Eluaastate kogunedes tõuseb risk järsult: tuhandest 75-aastasest või vanemast nakatunust sureb umbes 116 inimest, selgub värsketest uuringutest.

Ehkki vanuse ja suremusriski vaheline seos paistis silma juba pandeemia alguspäevil, näitavad Hispaania, Inglismaa, Itaalia ja Šveitsi linna Genfi elanike antikehade esinemuse kohta tehtud värsked uuringud täpselt ära, kui suur risk erinevas vanuses inimesi varitseb.

Darthmouthi Ülikooli majandusteadlase Andrew Levini sõnul ei ohusta koroonaviirus ainult eakaid, vaid ka 55–75-aastaseid inimesi. Ta lisab, et risk koroonaviiruse tõttu surra on 60-aastase jaoks 50 korda tõenäolisem, kui oht hukkuda autoroolis.

Cambridge'i Ülikooli nakkushaiguste epidemioloogi Henrik Salje sõnul ei seleta vanus siiski kõike. Suremust mõjutab ka haigeksjäänu sugu, sest mehed surevad koroonaviiruse tõttu kaks korda tõenäolisemalt kui naised.

Riikidevaheliste erinevuste võrdlus viitab ka koroonasuremuse ja kohaliku tervishoiusüsteemi vahelisele seosele. Samuti loeb see, kas viirus on riigis jõudnud hooldekodudesse või mitte.

Vanad mehed on suuremas ohus

Nagu öeldud, kasutasid uurijad suremusriski uurimiseks antikehade esinemuse uuringute andmeid.

Juunis ja juulis saadeti Inglismaal tuhandetele inimestele posti teel antikehade test. Testi teinud 100 000st juhuslikult valitud teismelisest ja täiskavanust olid koroonaviiruse antikehad olemas kuuel protsendil. Arvutused näitasid, et Inglismaal on koroonaviiruse suremus üheksa surnut tuhande haigestunu kohta. Näitaja erines vanuseti: 15-44-aastase seas oli see nullilähedane, 65–74-aastaste seast suri 3,1 protsenti haigestunutest. Veelgi vanemate seast nõudis viirus 11,6 protsendi inimeste elu. 

Hispaanias aprilli algusest saati tehtud antikehade uuring andis sarnase tulemuse. Uuringus vaadeldi enam kui 61 000 juhuslikult valitud ealniku andmeid ning leiti, et Hispaanias sureb tuhande haigestunu kohta keskmiselt kaheksa inimest. Alla 50-aastastest ei surnud peaaegu keegi. Samas suri 80 aastastest ja vanematest meestest juba 11,6 protsenti ning sama vanadest naistest 4,6 protsenti haigestunutest. Hispaania uuring näitas samuti, et mehed surevad naistest tõenäolisemalt ning vanusega see tõenäosuserinevus kasvab.

Princetoni Ülikooli rahvastikuteadlase jessica Metcalfi sõnul võib meeste ja naiste erinevat suremusriski seletada ka nende immuunsüsteemi erineva toimimisega. Nimelt võib naise immuunsüsteem leida kehasse sattunud nakkuse mehe omast veidi rutem.

Immuunsüsteemi töö võib Metcalfi sõnul seletada ka seda, miks ohustab viirus just vanureid. Vanusega tõuseb keha põletikutase, mistap võib koroonaviirus viia eaka inimese põletikuga niigi hõivatud immuunsüsteemi viimase piirini. Sageli viib patsiendi surmani aga just liiga tugev immuunvastus.

Inglismaa uuringus võrreldi muu hulgas erineva etnilise taustaga inimrühmi. Selgus, et mustanahalised ja lõuna-aasia päritolu inimesed surid ning vajasid haiglaravi valgenahalistest inglastest sagedamini. Samas näitas Londoni Imperial Kolledži epidemioloogi Helen Wardi analüüs, et kuigi mustanahalised ja lõuna-aasia juurtega inimesed nakatusid koroonaviirusesse tõenäolisemalt, ei lõppenud see nende jaoks tõenäolisemalt surmaga.

Riikidevahelised erinevused

Uurijate sõnul ilmnevad riike võrreldes eakate suremuses mõned erinevused. Näiteks Genfi linnas sureb tuhandest üle 65-aastasest haigestunust 5,6 protsenti, mis on madalam kui Hispaania või Inglismaa samalaadne näitaja. Hispaanias sureb 7,2 protsenti üle 80-aastastest haigetest ning Inglismaal 11,6 protsenti üle 75-aastastest patsientidest. 

Riikidevahelisel erienevusel võib olla mitu põhjust. Suremus on näiteks kõrgem riikides, mille elanikel esineb rohkem suhkruhaigust, rasvumist ja südamehaigusi. Samas tulevad tugevate tervishoiusüsteemidega riigid koroonahaigete tulvaga paremini toime, ütles Johns Hopkinsi rahvatervishoiu kõrgkooli nakkushaiguste epidemioloog Andrew Azman.

Samuti tuleb osa erinevusi uurijate sõnul sellest, et igas riigis tehti uuring pisut isemoodi. Näiteks kasutati eri riikides erineva usaldusväärsusega antikehade teste, koroonasurmi loendati veidi erinevatel põhimõtetel ning uurijad rühmitasid elanikkonda vanuse põhjal samuti pisut erinevalt.

Kuna admestik on kohati ebamäärane, ei pruugi erinevate uuringute tulemused olla sugugi nii erinevad, kui need esmapilgul paistavad, märkis Londoni Imperial Kolledži epidemioloog Lucy Okell.

Henrik Salje sõnul tuleneb riikidevaheline erinevus aga suuresti sellest, kas viirus on riigis jõudnud hooldekodudesse või mitte. Kui Inglismaa uuringus võtta arvesse ka hooldekodus aset leidnud koroonasurmi, hüppaks enam kui 75-aastaste suremus 11,6 protsendilt 18,7 protsendile.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: