Scott Sternson ja ta kolleegid Ameerika Ühendriikidest Howard Hughesi Meditsiiniinstituudist uurisid küll hiiri, kuid väidavad, et tulemus kehtib tõenäoliselt ka inimesel.

Nad tuvastasid hiirte ajutüves piirkonna, kus neuronite aktiivsus sõltub sellest, kas ja mida hiir parajasti sööb või joob.

Täpsemalt selgus, et nende neuronite suurema aktiivsuse korral hiire isukus langeb, kuid aktiivsuse pärssimine pani hiired sööma ja jooma suuremas koguses ja pikemat aega kui tavaliselt.

Teadlased toitsid hiiri mitmesuguste vedelsegudega, jälgides samas, mis need ajutüve neuronid selle peale teevad.

Ilmnes, et kui hiir jõi puhast vett või midagi mõrumaitselist, juba siis läks neuronite aktiivsus alla, kui aga joogipooliseks pakuti midagi maitsvamat, näiteks vanillivett, siis kahanes neuroniaktiivsus veelgi rohkem.

Sternson ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Cell, et küllap on tegu neuronaalse tagasisidemehhanismiga, mille ülesanne on tagada, et loom tarbiks eriti väärtuslikku toitu võimalikult suures koguses, ka siis, kui tal kõht tegelikult juba päris täis on.

Sama nähtusega puutuvad ju paljud inimesedki kokku, kui pärast rammusat lõunasööki tundub raske keelduda veel ka teisest koogikesest. Nüüd teame, et tõenäoliselt on selgi puhul mängus ajutüve närvirakud.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.