Inimesed kipuvad tervislikuks peetava toiduga liialdama ({{commentsTotal}})

„Piimašokolaad on tervislik, sest see sisaldab piima.“ Sellise sõnumiga reklaamis oma toodet üks šokolaaditööstus. Reklaam keelati, kuna see oli eksitav ning innustas lapsevanemaid seda kui tervislikku toitu oma lastele ostma. (pilt on illustratiivne)
„Piimašokolaad on tervislik, sest see sisaldab piima.“ Sellise sõnumiga reklaamis oma toodet üks šokolaaditööstus. Reklaam keelati, kuna see oli eksitav ning innustas lapsevanemaid seda kui tervislikku toitu oma lastele ostma. (pilt on illustratiivne) Autor/allikas: luyaozers/Creative Crommons

Ülekaalulisuses on peamiselt süüdi ülesöömine. Värske uuring aga näitab, et inimesed kipuvad liialdama ka tervisele kasuliku või tervislikuks peetava toiduga, sest peavad seda vähem toitvaks.

Texase ülikooli teadlased uurisid, kas toidu nimetamine tervislikuks* paneb meid seda rohkem sööma. Selgub, et paneb jah. Seda tasub meeles pidada iga kord, kui leiate toidupakendilt märke „tervislik“, sest see võib mõjutada teie käitumist tarbijana.

Tarbijakäitumise uurimiseks kasutasid Texase ülikooli teadlased Jacob Suher, Raj Raghunathan ja Wayne Hoyer kolmes uuringu osas erinevaid meetodeid. Esimeses küsitleti 50 bakalaureusetudengit, et saada aru, millised seosed on neil tervislikuks peetava toidu ja toidu toiteväärtuse vahel.

Teises uuringu osas vaadati, milliseks hindasid 40 magistritudengit enda näljatunnet pärast seda, kui olid söönud ära ühe tervislikuks ning ühe mitte tervislikuks nimetatud küpsise. Kolmandas osas aga paluti 72 bakalaureusetudengil tõsta endale toitu, et seda siis lühifilmi vaadates süüa. Mõõdeti, kui palju toitu sõid inimesed filmi ajal ära.

Ajakirja Journal of the Association for Consumer Research erinumbris ilmunud uuringu autorid järeldavad selle kolmeosalise uuringu tulemuste põhjal, et kui inimesed peavad toitu tervislikuks, näiteks sellele osutab märge pakendil, kipub see mõjutama tarbija otsust ja käitumist.

Inimesed, kes arvavad, et on just söönud tervislikku toitu, väljendavad suuremat täiskõhutunnet. Aga viimane asjaolu võib olla tingitud omakorda sellest, et tervislikuks nimetatud toitu kipuvad inimesed endale rohkem taldrikule tõstma, sest nad arvavad, et see on vähem toitev.

Selle uuringu tulemused annavad olulise panuse toitumise psühholoogiliste mõjude uurimisse. Selleks, et uuringust selgunud teadmine vaid teadmiseks ei jääks, pakkusid Texase ülikooli teadlased välja ka selged soovitused, mis omamoodi püüavad tasandada üldlevinud toitumissoovituse ohtlikke äärmusi.

Soovitused, millele teadlased erinevate uuringute tulemuste põhjal osutavad:

Väär väide: õhtusöögi võib jätta vahele, kui sa pole näljane. Texase ülikooli teadlased ei soovita seda teha, sest veresuhkru taseme suur kõikumine tekitab hiljem ohu süüa liiga palju, mis omakorda tõstab kehakaalu.

Tervislik toit = „tervislik toit“ ehk toidu sildistamine tervislikuks ei tee seda tegelikult tervisele kasulikuks. Kõik sõltub toidu kogusest ning kogu ülejäänud toidusedeli tasakaalustatusest. Seega ei tasu nimetada toitu tervislikuks.

Tee vähem süüa. Teisele uuringule viidates toovad Texase ülikooli teadlased välja, et väiksema sissetulekuga inimesed teevad sageli liiga palju ja väheväärtuslikku toitu, sest kardavad, et toit saab otsa. See omakorda aga tähendab, et halvaks läinud toitu visatakse palju ära. Selle asemel võiks teha korraga valmis vähem, aga kvaliteetsemat toitu.

Kasuta väiksemaid taldrikuid. Erinevad uuringud on näidanud, et inimesed söövad väiksematelt taldrikutelt 20–25 protsenti vähem toitu (seda aga ainult juhul, kui uuringut tegev teadlane parasjagu ei vaata).

Koledatelt taldrikutelt süüakse vähem toitu. Mida vähem meeldib taldrik, seda sõna otseses mõttes vähem meeldib sellelt süüa. Texase ülikooli teadlased oletavad, et näiteks inetutelt papptaldrikutelt, mis inimestele kõige vähem meeldivad, süüakse kõige väiksemaid toidukoguseid.

Lusika asemel kahvel. Kahvliga süües tundub inimestele, et nad on juba rohkem söönud ehk tarbinud rohkem kaloreid, kui nad tegelikult on. Põhjus võib peituda ka lihtsas tõsiasjas, et keskmiselt mahub kahvlile vähem toitu kui lusikale, mistõttu peab kahvlit suu juurde tõstma sagedamini.

Halvaks sildistamine pole hea. „Ära söö küpsiseid!“ pole hea soovitus, sest see ei paku lahendust. Lahendust pakuks näiteks kaheosaline soovitus: „Ära söö rohkem kui kaks küpsist, sest... [lisa sobiv põhjendus]“.

Pakendi toitumisinfo võib eksitada. Toiduportsjoni kohta käiv kaloriinfo on sageli arvestatud oluliselt väiksema portsjoni kohta, kui inimene tegelikult tarbib. Kui tarbijal jääb märkamata, millise koguse kohta toidu kaloraaž on arvutatud, võib talle tunduda, et saab oluliselt väiksema hulga kilokaloreid kui tegelikult.

* Sõna tervislik toit asemel on soovitav kasutada sõna kasulik.

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: