Kas pühade ajal ülesöömine on terviserisk? Kiviajal oligi söömine kaootiline: kui mammut kätte saadi, söödi hästi palju, siis jälle tükk-tükk aega ei söödud. "Me nimetame praegu seda paastuks," märkis perearst Eero Merilind "Huvitajas". Praegu ütlevad toitumisteadlased, et sööma peaks regulaarselt ja väikeste portsudena.

Jõulude ja uusaasta paiku aga sööme ikkagi pisut rohkem. Kuna ka kiviaja inimesed said hakkama vaheldumisi paastudes ja üle süües, siis kas aastas ülesöömine mõnel korral aastas on ikka terviserisk?

Kindel on see, et kehal on omadus talletada varusid headel aegadel ehk n-ö mammuti söömise perioodist varus keha paastu ajaks rasva. Kui aga toitu on kogu aeg piisavalt, nagu tänapäeval, kipub keha endiselt varuma ning pidev ülesöömine on seetõttu tõesti tervisele kahjulik.

Kuid kas meie toit on ajapikku kuidagi muutunud, et ülekaalulisust üha rohkem esineb? Kas toit on muutunud selliselt, et see tekitab rohkem rasvkudet või ärgitab meid rohkem sööma?

Merilinnu sõnul tuleb põhjust otsida mujalt. "Kõik peab ikkagi olema tasakaalus: kui me sööme rohkem, peame ka liikuma rohkem. Kui liigume vähem, peame tegelikult ka sööma vähem." Lisasöömine annab meile lisakaloraaži ja see hakkab meile salvestuma n-ö lisasalve rasvkoena, mis hakkab tulevikus tervisehäireid põhjustama.

Jõulude paiku tuleb ette, et süüakse ohtralt magusat, aga ka näiteks saia. Magus tõstab meie organismis veresuhkru taset. Erinevate protsesside tulemusel muutub liigne suhkur kehas rasvaks ja lisakilodeks.

Rahvasuu teab rääkida, et sellest tekib diabeet. "Päris nii see siiski ei ole, sel peab ikka olema mingid muud põhjused, miks see diabeet tekib," selgitas Merilind. Teatud koguses on süsivesikud head, kuid kui sinna lisandub mitte õige toitumine, näiteks rasvarikas toit ja ebaregulaarne söömine, hakkab organism valesti tööle.

Kaloraaži osas on lisaks suhkrutele ohtlik ka alkohol. "Väikesest kogusest alkoholist on võimalik saada kätte terve päeva kalorite hulk. Kui kujutame ette, et võetakse korraga rohkem alkoholi, siis võib see tähendada mitme päeva kaloraaži kättesaamist," ütles Merilind.

Meestele ja naistele on lisakilodel erinev mõju. Meestel tekib nn metaboolne sündroom ehk see, millega vöökoht hakkab paisuma, juba 30ndates eluaastates. Sinna lisanduvad veresuhkru kõikumine, kolesterooli tõus, vererõhu muutused. Naistel tekivad need samad asjad, kuid hiljem, nii 40.-50. eluaastates.

Mitte suitsetamine, alkoholitarbimise piiramine, regulaarne kehaline aktiivsus ja puhkamine – kõik see käib tervisliku eluviisi juurde, loetles Merilind. Seega, kas olete pühade ajal söögi-joogiga liialdanud või teete seda iga päev – liikumine ning muud tervisliku eluviisi juurde kuuluvad tegevused tuleks nüüd ette võtta.