Villu Kadaka sõnul on ehitusarheoloogia kui uurimissuund erinevalt kunstiajaloost keskendunud esmajoones varjatud ehituselementide otsimisele ja fragmenteerunud elementide alusel kunagise terviku rekonstrueerimisele. Ehitusarheoloogia esmärk on tõlgendada ehituselemente ja asetada need laiemasse konteksti.

Põhilise informatsiooniallikana kasutavad teadlased vahetuid vaatlusandmeid, sest kirjalikud ja pildilised allikad keskaja puhul peaaegu puuduvad. Villu Kadakas on ise teinud enamiku viimase 20 aasta väliuuringutest. Oma doktoritöös vaatleb ta seitset üksikjuhtumit: Jõhvi, Jõelähtme, Risti, Lüganuse, Kose, Haljala ja Juuru kirikuid.

Teemadena uurib Kadakas ruumi kujunemist ning kasutust. Samuti vaatleb ta muuhulgas eri ajal ehitatud kirikuosade eristamise kriteeriumeid, aga ka maakirikute põhiplaane ning jaotust erinevateks hooneosadeks, näiteks pikihooneks või kooriruumiks. Kadakat huvitavad veel ehitusosade rajamise järjekord, interjööri erinevad ehitusosad nagu altarid ja piilarid, ning näiteks ka sissepääsud.

Töös on värske doktor esitanud seni üldtunnustatud seisukohtadest erinevaid järeldusi kirikuhoonete ehitusliku kujunemise ja erinevate üksikküsimuste kohta.

"Näiteks osutab analüüs, et mitme kirikuhoone või hooneosa vanus võib tegelikult erineda aastakümneid kindlaks peetud dateeringust," ütleb ta. Aastakümneid on ka eeldatud, et Eestis esimesi kivikirikuid keskaja jooksul ei lammutatud, kuid uuem uuring Haljala kirikus näitab, et tõenäoliselt oli praegusel 15. sajandi hoonel mõnevõrra väiksem kivist eelkäija, lisab Kadakas.

Doktorant analüüsib oma töös mitmeid uusi uurimisküsimusi. Näiteks uurib ta, kuidas tuvastada keskaegseid vaheseinu, sekundaarses kasutuses raidkive, varauusaegseid pingistikke ning jälgi väärisüsteemidest (rõdude süsteem – toim.).

Eesti keskaegsete maakirikute uurimise algus ulatub ligikaudu 150 aasta taha ning nende ehitusarheoloogiline uurimine 1930. aastatesse. Siiski on Villu Kadaka doktoritöö esimene katse Harju ja Viru kirikute kohta pika aja jooksul kogunenud materjal ehitusarheoloogia meetodeid rakendades süstemaatiliselt ja kõikehõlmavalt kokku võtta.

Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Villu Kadakas kaitses oma väitekirja 'Archaeological study of the rural churches of Harju and Viru provinces in Northern Estonia. Development of the building and the use of space in the lower zone' ("Harju- ja Virumaa maakirikute arheoloogiline uurimine. Ehituslik kujunemine ja ruumi kasutus alumises tsoonis") 24. augustil. Doktoritöö juhendajad on Tallinna Ülikooli vanemteadur Erki Russow ning Tallinna Ülikooli vanemteadur Anu Mänd. Oponendid on Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja vanemteadur Anneli Randla ning Berliini Tehnikaülikooli eradotsent Christofer Herrmann.