Lõviosa teaduskeele lühenditest lõpetab ajaloo prügikastis
Alates 1950. aastatest kasutatakse biomeditsiini teadustööde pealkirjades üha enam akronüüme ehk esitähelühendeid. Üldtuntuks on neist samas saanud vaid käputäis, nagu DNA või HIV, selgub Austraalia teadlaste uuringust.
Austraalia teadlased uurisid aastatel 1950–2019 ilmunud biomeditsiini teadustööde keelekasutust. Nad vaatasid läbi üle 24 miljoni pealkirja ja üle 18 miljoni artikli kokkuvõtte. Uuritud töödes kasutati 1,1 miljonit erinevat akronüümi ehk sõnade esitähtedest koosnevat lühendit.
Uurijad leidsid ootuspäraselt, et enim kasutati lühendit DNA. Viimast esines pealkirjades ja teesides üle 2,4 miljoni korra.
Analüüsil ilmnes ka, et akronüümide kasutus kasvas ajas. Kui 1950. aastal kasutati pealkirjades 100 sõna kohta 0,7 akronüümi, siis 2019. aastaks leidus 100 sõna kohta juba 2,4 lühendit. Kokkuvõtetes olid 1956. aastal 100 sõnast 0,4 akronüümid, ent 2019. aastal leidus neis 100 sõna kohta juba 4,1 lühendit.
Analüüsitud teesides pea kolmveerandis leidus vähemalt üks akronüüm, ehkki laia kasutusse on neist jäänud vaid 0,2 protsenti ehk mõni üksik.
Sagedased lühendid on aastakümnetega ka vahetunud. 1950. aastatel kohtas kõige rohkem akronüümi ACTH, mis tähistab adrenokortikotroopset hormooni ehk ajuripatsi eessagaras eritatuvat molekuli. Aastatega on teadustöödes hakatud mainima aga üha rohkem DNA-d, RNA-d ja HIV-d.
Kui viimased on tänapäevaks imbunud argikeelde, siis uuringu ühe autori Adrian Barnetti sõnul pole paljud akronüümid sugugi nii üldmõistetavad. Segadus on kerge tekkima, sest nii mõnigi levinud akronüüm tähistab biomeditsiini töödes erinevas kontekstis erinevaid mõisteid. Näiteks võib üldtuntud lühend US tähistada Ameerika Ühendriikide kõrval ka ultraheli (ultrasound) või kuseteede süsteemi (urinary system).
Akronüümide kasutusele võib hoogu anda ka ühismeediaplatvormide keelekasutus. Näiteks soosib lühendeid Twitter, kus lubatud tähemärkide arv on piiratud. Samuti levib teadlaste seas arusaam, et lühendid muudavad teadusteksti selgemaks. Ehkki toimetajad püüavad ülemääraseid lühendeid tekstidest eemaldada, on lühendirohkus visa taanduma.
Adrian Barnett jääb selles küsimuses toimetajate poolele ning leiab, et teadustekst peaks tänapäevalgi olema selge ning avalikkusele ja poliitikutele mõistetav.
Uuring avaldati ajakirjas eLife.
Toimetaja: Airika Harrik
