"See on põnev, et saime vastuse küsimusele, mis on arheolooge enam kui 400 aastat vaevanud," lausus ajaloolane Susan Greaney Reutersile. Tema sõnul on aastaid arvatud, et tõenäoliselt on need kivid pärit umbes 20 miili (30 kilomeetri) kauguselt Marlborough' piirkonnast, kuid teadlased pole kunagi suutnud täpselt öelda, kust need kivid pärit on.

Varem oli tõestatud, et Stonehenge'i väiksemad kivid on pärit lausa 250 kilomeetri kauguselt Preseli Hills Walesist, mis asib Walesi poolsaarel. Suurte kivide päritolu oli seni teadmata.

1958. aastal tehti Stonehenge'i kividega restaureerimistöid. Hiiglaslike kivide sisse pandi metallvardaid, et rahne stabiilsena hoida. Restaureerimistööde juures oli ka Robert Philips, kellele anti suveniiriks 91 sentimeetri pikkune silindrikujuline tükk ühes kivist. Suurte kivide päritolu tõestamisel muutus oluliseks see 62 aastat tagasi Robert Philipsi kätte jäänud tükk Stonehenge'i kiviringi kivist. 

Philips emigreerus 1977. aastal USA-sse ja alles 2018. aastal otsustas ta kivitüki uurijatele anda. Tänapäeval on Stonehenge'i tükkide hävitamine keelatud, kuid Philipsi tuum andis ainulaadse võimaluse teadlastel uurida, kust kivi pärineb.

Teadlased viisid läbi röntgen fluorestsentstesti, sellega tuvastati, et kivid on sarnase keemilise koostisega ja pärit samast piirkonnast. Võimalus ligi saada kivi tuumale muutus otsustavaks, sest see näitas, et tegemist on just Marlborough' lähedalt West Woodist pärit kividega. Tänapäeval on Stonehenge'i kividelt tükkide eemaldamine keelatud. 

Suured rahnud koosnevad 99 protsendi ulatuses ränidioksiidist, kuid veel sisaldavad need ka muid elemente, sealhulgas alumiiniumi, süsinikku, rauda, kaaliumi ja magneesiumi. 52 kivist 50 oli praktiliselt identne keemiline koostis Philipsi kivitükiga, see viitab, et kivid on pärit ühest kohast.

Teadlased võrdlesid Philipsi tuuma 20 Lõuna- ja Ida-Inglismaalt pärit rändrahnu põllult võetud proovidega. Just West Woodsist pärit kivid vastasid vastasid täpselt Stonehenge'i kividele.

Stonehenge'i suured rahnud kaaluvad keskmiselt 20 tonni, mõned lausa 30 tonni ning kõige pikem on üheksa meetri pikkune.

Ajaloolane Susan Greaney kirjeldas, et kivide kätte saamine ja puust kelkudele asetamine ning 25 kilomeetrit vedada üle erinevate küngaste, oli tohutu saavutus ja seda vaid ühe kivi vedamise jaoks. Niisuguseid suuri, raskeid kive on kiviringis kokku umbes 80.

Stonehenge'i kiviringi ehitamine algas umbes 3500 aastat eKr. Viimased muudatused ehitises tehti umbes 2000 aastat eKr. Stonehenge'i ringikujuline põhikuju viitab võimalusele, et Stonehenge'i kasutati astronoomilisteks vaatlusteks, kuid kiviringi otstarbe kohta on püstitatud mitmeid hüpoteese.

Autorid kirjutavad uuringu tulemustest ajakirjas Science Advances.