Tšornobõli seen aitaks kaitsta astronaute kahjuliku kiirguse eest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Cladosporium sphaerosperum suudab ammutada energiat inimestele kahjulikust kiirgusest.
Cladosporium sphaerosperum suudab ammutada energiat inimestele kahjulikust kiirgusest. Autor/allikas: jenniferboyer/(CC BY 2.0)

Muu hulgas Tšornobõli tuumaõnnetusest saastunud aladel kasvav seen vähendaks oluliselt tulevikus Marsile sõitvate astronautideni jõudva kahjuliku kiirguse hulka, vihjab hiljutine uuring.

Täiendavate kaitsemeetmeteta saaksid astronaudid 360 päeva kestva Marsi missiooni käigus 662 millisieverti suuruse kiirgusdoosi. See moodustaks nende terve elu jooksul lubatavast doosist kaks kolmandikku, mis kergitab teiste tervisehädade kõrval näiteks vähi tekkimise riski.

Astronautideni jõudva kahjuliku kiirguse hulka on loodetud vähendada muu hulgas tugevate magnetväljade, veepaakide ja Marsi regoliidist pressitud tellistega. See kergitaks aga oluliselt Marsi missioonide hinda. Juba ühe kilogrammi Maa-lähedasele orbiidile toimetamine maksab praegu mõni tuhat eurot.

Hiljuti ilmunud töö kohaselt võib inseneridele appi tulla 1886. aastal leitud seen. Cladosporium sphaerosperum eelistab kasvada kergelt radioaktiivses keskkonnas. Muu hulgas leidub seda näiteks 1986. aasta katastroofi järel töö lõpetanud Tšornobõli tuumajaama jahutusbasseinides, kus on kiirgusfoon planeedi keskmisest 3–5 suurusjärku kõrgem.

Analoogselt päikesekiirgusest energiat ammutavatele taimedele muundab seen melaniini abil kasulikuks energiaks gammakiirgust. Aatomituumade lagunemise kõrvalprodukt on tavalisest valgusest enam kui tuhat korda energeetilisem.

Nils Averesch NASA Amesi uurimiskeskusest otsustas USA keskkooliõpilaste ideest inspireeritud uuringu raames välja selgitada, kui hästi suudab kasvada C. Sphaerosperum mikrogravitatsiooni tingimustes.

Seenekoloonia kasvas juba esimese orbiidil veedetud 48 tunni jooksul jõudsalt. Autor/allikas: G. K. Shunk et al., 2020

Seene proovile panemiseks lennutati keskkonnaõpilaste eksperiment rahvusvahelisse kosmosejaama. Seenekoloonial lasti kasvada Petri tassil 30 päeva, kiirgustaset mõõdeti iga 110 sekundi tagant. Tulemuste põhjal suutis see kosmilisest kiirgusest energiat ammutada ja seenematt kasvas selle aja jooksul endisest 1,7 millimeetri võrra paksemaks. Seenemass suutis blokeerida tavalisest katseklaasist 1,82–5,04 protsenti rohkem kiirgust.

Lihtsakoelise arvutuse põhjal järeldas Averesch kolleegidega, et Marsi pinda iseloomustava täiendava kiirgusvoo oluliselt vähendamiseks piisaks 21 sentimeetri paksusest seenekihist.

Ühtlasi kinnitas nende sõnul pilootkatse, et seen ei vaja kasvuks kuigi palju biomassi. Muu hulgas saaks kasutada selle elus hoidmiseks süsinikupõhiseid heitmeid, mida pole võimalik muuks kasutada. Energiat ammutaks Cladosporium sphaerosperum aga kahjulikust kiirgusest.

Enne uurimuse päris teadusajakirjas avaldada püüdmiseks plaanib teha Averesch kolleegidega veel täiendavaid katseid. Praegu ilmus töö veebivaramus biorXiv.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: