Kosmiline kiirgus teeb hiired rumalaks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Autor/allikas: NASA Marshalli kosmosekeskus

Inimeste pikkadele kosmosereisidele saatmine kätkeb endas mitmeid probleeme, alates kuudeks jätkuma pidavatest toiduvarudest ja keemiliste rakettmootorite kütusetarbest lõpetades meeskonna vaimse heaolu tagamisega. Rottidega tehtud katsed viitavad, et astro-, kosmo- ja taikonaute võib kimbutada ka kosmiliste kiirte poolt põhjustatav dementsus.

Maal elavaid inimesi kaitseb avakosmosest lähtuva kiirguse eest planeedi magnetväli ja atmosfäär. Ent juba 420 kilomeetri kõrgusel tiirleva rahvusvahelise kosmosejaama asukad peavad leppima tõdemusega, et nende poolt iga päev saadav kiirgusdoos on võrreldav maapinnal aasta jooksul saadava doosiga. Sellele vaatamata jääb tüüpiliselt orbiidil veedetud aja vältel tõusnud pikaajalise vähiriski määr kordades alla regulaarse suitsetamisega seonduvale riskile. Maa magnetvälja mõjupiirkonnast lahkudest on kiirgusfoon aga tunduvalt kõrgem.

Lisaks ei pruugi see olla ainus isegi pakse metallseinu läbistada suutvate osakeste voogude poolt kujutatav oht. Vaimset võimekust puudutava riski ligikaudseks hindamiseks kiiritasid California ülikooli teadlased osakeste kiirendiga. Närilisi tabavate titaani ja hapniku ioonide ning prootonite hulk oli võrreldav Marsi poole saadetud varjestamata kosmoselaevas saadava doosiga.

Enne ja pärast kiiritamist tehtud näriliste vaimset võimekust mõõtvad testid näitasid, et kuus nädalat hiljem ei suutnud prootonite ja ioonide voos kümmelnud hiired uusi objekte vanadest endise täpsusega eristada. Samuti moodustus kõrgemate kognitiivsete funktsioonidega seonduvas eesajukoores ajurakkude vahel vähem ühendusi. Muutuste mõjul ei suutnud hiirte aju enam nii hästi informatsiooni edastada ja töödelda.

Katse tulemused on kooskõlas mõnikord ajuvähi tõrjumiseks kasutatava kiirgusteraapia puhul nähtavaga. Kui täiskasvanute puhul koormab see kesknärvisüsteemi ning võibviia depressiooni ja meeleoluhäireteni, siis laste üldintelligentsust mõõtva testi tulemus võib langeda teraapia mõjul paarikümne punkti võrra.

Samas pole nii närilistega tehtud katsed kui vähiravi kosmosereisi vältel kogetava täpne analoog. Viimasel juhul ei saadaks kiirgusdoosi suhteliselt lühikese aja vältel, vaid pikema aja jooksul. Ent sellegipoolest sunnib uurimus taas inimesi Maa mõjuväljast kaugemale saata plaanivaid kosmoseagentuure mõtlema sobilike varjestamistehnoloogiate või kiirguse ohtlikku mõju vähendavate ravimite täiustamise peale.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: