Puuetega inimestele mõeldud kaldteed olid kasutusel juba Vana-Kreekas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Andy Montgmery/Flickr (CC BY-SA 2.0)

Tänapäeval tavaliseks saanud kaldteed avalike hoonete sissepääsude juures pole üldse nii uus nähtus, kui seni arvati. Värskes uuringus leidsid California Ülikooli teadlased jälgi üle 2300 aasta vanustest kaldteedest Vana-Kreeka pühapaiga sissepääsu juures.

Kujutame vanu kreeklasi ette sportlike ja lihaselistena, nagu maalidel. Tegelikkuses oli ka nende seas tänapäeva mõistes puudega inimesi. Sellest ajast pärit inimluud viitavad, et artriit ja muud liigesevaevused olid toona tavalised.

Samuti on säilinud väikesi savist käe- ja jalakujukesi. Need olid ohvriannid, mida vaevustega kreeklased jätsid tervisejumal Asklepiosele pühendatud pühapaikadesse.

Eeldades, et liikumisvaevustega inimestel oli ka paari tuhande aasta eest raske mööda treppe ronida, otsis California Ülikooli arheoloog Debby Sneed antiiksete kaldteede jälgi. Ta vaatas läbi varasemate väljakaevamiste raporteid ja külastas ise kümneid antiikpühapaiku.

Sneed keskendus neljandale sajandile enne meie aega, sest toona oli ravijumal Asklepiosele püstitatud pühakodasid palju. Selgus, et kahel ravimis-pühakojal oli rohkem kaldteid, kui teistel pühakodadel. Need kaldteed olid pigem pühakoja abihoonete sissepääsude juures, kui põhitempli ukse ees.

Näiteks viib Asklepiose peamises pühapaigas Epidauroses põhitemplini üks lai kaldtee. Pühapaiga väravaid läbib veel kaks kaldteed. Samuti leidub kõndimiseks parajad kaldteed väiksemate abihoonete juures.

Kuna ratastooli leiutamiseni jäi veel üle 1000 aasta aega, kõndisid toonased liigesehaiged karkudel. Samuti võidi neid ülesmäge kanda kanderaamil. Nii karkude kui ka kanderaamiga oli aga lihtsam kõndida mööda kaldteed kui trepist.

Kaldteid on uurimustes mainitud varemgi, ent neid peeti loomade või ehitusmaterjalide liigutamis-teedeks. Sneed sellist seletust ei poolda, sest loomi ohverdati enamasti lageda taeva all ning enamikul Kreeka avalikest hoonetest kaldteed puuduvad.

Siiski pole kõik Sneedi avastuses veendunud. Katja Sporn Saksa arheoloogiainstituudist peab kaldteid kohalikuks arhitektuuri-moeröögatuseks. Pooldajad näevad avastuses aga edusammu puudega inimeste ajaloo uurimisel.

Avastusest kirjutatakse ajakirjas Antiquity.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: