Katk põhjustas keskajal ühe ohvriterohkeima pandeemia – musta surma, mille tõttu suri Euroopas hinnanguliselt 50 miljonit inimest. Katk pole maailmast küll kuhugi kadunud, ent tänapäeval on võimalik haigust antibiootikumidega ravida. Hiljuti on aga Hiinast tulnud teateid just muhkkatku leviku kohta.

Sise-Mongoolia Hiina piirkonna ametivõimud sulgesid möödunud nädalal mitu turismipunkti pärast seda, kui kinnitati muhkkatku juhtum. Hiina riiklik uudisteagentuur Xinhua andmetel on sellesse piirkonda keelatud siseneda. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) esindaja ütles Reutersile, et nad jälgivad katkupuhangu kulgemist Hiinas, ent puhang ei ole kõrge riskiga.

Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku nõunik Irina Dontšenko sõnul on vähetõenäoline, et muhkkatk jõuab Eestisse. "Võimalus nakatuda on olemas nendes piirkondades, kus on looduslikud kolded ja meie inimesed, kes nendele territooriumitele minnes ei täida vajalikke meetmeid, võivad kohapeal nakatuda ja tuua meile Eestisse ka selle haiguse, aga see on väga vähetõenäoline," lausus Dontšenko.  

Dontšenko sõnul on välja kujunenud maailmas mitmed piirkonnad, kus on katku looduslikud kolded olemas. "Katk levib enim sellistes piirkondades nagu Lõuna-Ameerika, USA lääneosa, mitmes Aafrika riigis, Kesk- ja Kagu-Aasias. Samuti meie lähinaabritel, Vene Föderatsioonis on selliseid endeemilised piirkonnad olemas, samuti Kasahstanis."

Põhja-Hiinas, Mongoolia piiri ääres registreeriti üks katkujuhtum 4. juulil Bayannuri linna haiglas, kuid on selgusetu, kuidas patsient võis katku nakatuda. Teine muhkkatku nakatumise juhtum oli Mongoolias, kui 15-aastane nooruk oli olnud kontaktis koeraga, kes oli jahtinud koopaoravat. Mongoolias nakatus varem kaks inimest muhkkatku pärast seda, kui nad olid söönud koopaorava liha. Muhkkatku on varemgi inimesed nakatunud koopaorava liha söömise tõttu.

"Hiinlased näiteks söövad koopaorava erinevaid elundeid, sellepärast, et nad arvavad, et näiteks neeru söömine on rahvameditsiinis tervislik," kirjeldas Dontšenko ja lisas, et katku võib tekitada ka kokkupuude loomadega.

Katku täielikku kadumist loota pole, selgitas Tartu ülikooli infektsioonhaiguste dotsent Matti Maimets. "Katk ei kao, kuna Yersinia pestis (katku põhjustav bakter – toim) on endeemiline näriliste seas Mongoolias, Põhja-Hiinas ja Ameerika mandril ja inimene ei lase närilistel rahulikult toimetada," selgitas Maimets.

Katku mitte ravimine võib lõppeda surmaga, seetõttu on oluline varajane diagnoos ja ravi. 2010–2015 oli WHO andmetel maailmas 3248 katku juhtumit, neist 584 lõppes surmaga.