Minutiloeng: kas meil on piisavalt aega? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Pixabay

Ajaküllust või ajanappust on arvatavasti kogenud kõik. Millest siiski tuleb, et mõnel inimesel on justkui rohkem aega kui teisel, selgitab minutiloengus Tallinna Ülikooli läbirääkimiste psühholoogia lektor Arno Baltin.

Kui parafraseerida üht filosoofi, siis on ajajuhtimise vallas ainult üks oluline ja tõsine küsimus. See on küsimus, mille igaüks saab endale esitada ehk "Kas mul on aega?" Kui võtta kokku mõnesaja inimese vastused sellele küsimusele, siis kolm kõige sagedasemat vastust jagunevad enam-vähem võrdselt: "ei ole (aega)", "(aega) vahel on, vahel ei ole", "on (aega)".

Arno Baltin selgitab, et selle küsimuse ja vastuse paradoksaalsus seisneb asjaolus, et vastus ei tulene vastaja tegelikust ülesannetega koormatusest. Vastus ei sõltu sellest, pigem eelneb sellele. Võib leida vähekoormatud inimesi, kes kurdavad alatasa ajanappuse üle ja  rohkelt koormatud inimesi, kes tajuvad ajaküllust. See on otsustamise küsimus. Juba Tammsaare kirjutas: "Kui usud, siis on!"

Kui aja küsimust esitada auditooriumis ja paluda tõsta käsi või püsti tõusta vastuse omanikel, siis tekitab "ajaomanike" erakond kõige enam hämmingut ja mittemõistmist, isegi pahameelt. Kuidas nii saab, et meie ülejäänud peame palehigis oma igapäevast leiba teenima ja siis mõned julgevad öelda, et neil on aega? Häbi neile!

Ent samasugust imestust tekitab aega piisava või rohkena kogevates ajanappuse mõte. "Kuhu te siis oma aja panete, kellel lasete endalt aja võtta ning röövida? Kuidas saab nii hooletult suhtuda oma aega, kaotada seda või lasta see kellegi teisel ära võtta?"

Aeg on meie ainus vara, hoidkem seda nagu kullatera!

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: