Teadlane selgitab, kuidas tekivad ühiskondlikud muutused
Ühiskondlikel struktuurideel on tavaks kesta palju kauem, kui oleks vajalik või kasulik. Samas ei saa teha sotsiaalseid innovatsioone inimeste jaoks, vaid ainult nendega koos, leiab minutiloengus Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi dotsent Katri-Liis Lepik.
Mitmed kunagised suured ühiskondlikud muutused on praeguseks meie igapäevaellu nii juurdunud, et märkaksime vaid nende puudumist. Head näited on lasteaiad, riiklik tervishoid või naiste valimisõigus. Muutused ei teki iseenesest. Olulisel kohal muutuste käivitamisel ja elluviimisel on sotsiaalne innovatsioon.
Sotsiaalne innovatsioon on uute ideede ja lahenduste leidmine seni rahuldamata ühiskondlike vajaduste täitmiseks. See ei ole uus mõiste, aga võrreldes sotsiaalsete innovatsioonidega sajandeid tagasi on meie tänased võimalused ja arengukiirus tänu tehnoloogiatele hoopis teised.
Sotsiaalne innovatsioon võib olla protsess, mis on olemuselt lokaalne, nagu näiteks transport, mida korraldab külaselts eakatele või Eesti ajaloost tuntud Rahvarinde liikumine. Protsess võib kasvada ka globaalseks, nagu Eestist alguse saanud maailmakoristuspäev.
Ühiskondlikel struktuuridel on tavaks kesta palju kauem, kui oleks vajalik või kasulik, aga harjumused kipuvad olema tugevad. Muudatuste puhul on oluline roll koostöövõrgustikel, kus inimesed mõjutavad valitsusasutusi, mittetulundusühinguid ja ettevõtjaid, et koos muutusi esile kutsuda.
Seni on riikide majanduste edu mõõdetud SKP suurusega. SKP väärtustab tegevusi, mis edendavad majandust, aga võivad olla samas inimestele ja keskkonnale kahjulikud, nagu näiteks vihmametsade maha raiumine. Praeguseks on loonud kolm riiki – Island, Šotimaa ja Uus-Meremaa – heaolumajanduste võrgustiku.
Heaolumajandus rõhutab teistsuguseid väärtusi, nagu võrdsemad tasud või vaimne tervis. Heaolumajandusele üleminek eeldab muutusi igas eluvaldkonnas. Selleks on vaja sotsiaalset innovatsiooni, mis oleks käivitajaks ja avaldaks oma protsessides ning lõppeesmärkides ühiskonnale ja keskkonnale positiivset mõju. Nende innovatsioonide puhul võtavad inimesed oma elu ja keskkonna kujundamises suurema rolli ja sellega ka vastutuse.
Muutusteks on vaja julgust. Sotsiaalne innovatsioon on osa lahendusest. See ei ole alternatiiv, aga täiendab hästitoimivat majandust ja riiki. Sotsiaalseid innovatsioone ei tehta inimeste jaoks, vaid nendega koos.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa