"Kui piisavalt põhjalikult otsida, leiab igat sorti seoseid. Ärevatele aegadele vaatamata ei tohi teha praegu teadustööde kvaliteedile järeleandmisi. Vastupidi, peaksime olema järelduste tegemisel veel ettevaatlikumad kui tavaliselt," sõnas Thomas van der Vaart, Hollandis käimasoleva vaktsiiniuuringu koordinaator.

Utrechti Ülikooli Meditsiinikeskuse doktorant pidas seni avaldatud teadustööde põhjal laiema elanikkonna taasvaktsineerimist tuberkuloosi vastu põhjendamatuks. Ära tuleks oodata kliiniliste katsete tulemused.

Haart kavatseb vaktsineerida kolleegidega kokku kuni 1500 meditsiinitöötajat. Neist pooled saavad päris vaktsiini asemel piltlikult soolvett. Järgnenud kuudel uurivad nad, kui palju juhuslikult ühte või teise rühma arvatud tervishoiutöötajad töölt puuduvad. Haarti ennustuste kohaselt näeb kaitsva mõju olemasolul selgeid erisusi ilmselt alles poole aasta pärast. Igaks juhuks teeb töörühm vahekokkuvõtteid.

Sarnases Austraalia uuringus vaktsineeritakse samal põhimõttel gripi ja tuberkuloosi vastu vähemalt 4000 tervishoiutöötajat. Tulemit ehk erinevust COVID-19'ga nakatumises võrreldakse poole aasta pärast. Katsetega plaanitakse teha algust ka Prantsusmaal.

BCG tõus ja langus
Huvi BCG-vaktsiini vastu kasvas hüppeliselt pärast 28. märtsil New Yorgi Tehnikainstituudi teadlaste veebikeskkonda medRxiv laaditud teadustööd. "Universaalse BGC-vaktsiinipoliitikata maid nagu Itaaliat, Hollandit ja USA-d on mõjutanud (koroonaviirus) tugevamalt kui riike, kus on vaktsineeritud pikaajalisemalt tervet elanikkonda," järeldas Gonzalo Otazu kolleegidega.

Uuringut puudutavatele küsimustele vastamisest dotsent keeldus, viidates vajadusele avaldada töö mõnes teadusajakirjas. Samas oli valmis arvustama ta vastupidisele järeldusele jõudnud teadustöid

Uurimuse aluseks olev idee oli sirgjooneline. Teadlased kõrvutasid omavahel riiklikke vaktsineerimispoliitikaid, vaktsineerimisprogrammide algusaegu ja koroonaviirusega surnud inimeste arvu. Anomaaliate vältimiseks kaasasid nad analüüsi vaid enam kui miljoni elanikuga riigid.

Kõrgemapoolse sissetulekuga ja kohustusliku tuberkuloosivaktsiinita riikides nagu Itaalia, USA, Belgia ja Holland suri miljoni elaniku kohta keskmiselt 16 inimest. BGC-vaktsiini kasutavates või kasutanud maades suri miljoni elaniku kohta uurimuse ilmumisajal 0,8 inimest.

"Tuberkuloosivaktsiin võib olla COVID-19 vastu väärtuslik relv", "100 aasta vanune vaktsiin võib suuta võidelda koroonaviirusega", "See vaktsiin võib päästa praegu tervishoiutöötajate elu," kuulutas ülikooli pressiteade ja ka mõned hea mainega uudisväljaanded.

Teadlaskond võttis töö vastu leigemalt. Korrelatsioon ei ütle midagi seose põhjuslikkuse kohta ega ei kindlusta isegi, et kaks nähtust või asja on omavahel seotud Näiteks on tõusnud ja langenud samas rütmis basseinis uppuvate inimeste ja Nicolas Cage'i osalusel linastunud filmide arv.

Kanadas asuva McGilli Ülikooli epidemioloog Emily MacLean viitas kolleegidega, et Otazu töörühm ei arvestanud mitmete koroonasurmade arvu mõjutada võinud põhjustega.

Olulisematena jäi neile ette epideemia puhkemisest möödunud aeg, testimisvõimekuse erinevus ja ühiskondade vanuseline ülesehitus. Kõigele lisaks, ei pruugi jõuda koroonat kodus põdenud inimeste andmed statistikasse. "BCG vaktsiini võimaliku mõju kohta on väga raske teha mingisuguseid järeldusi, kui alusandmed on niivõrd kiivas," viitas MacLean.

Uurimuse avaldamisest saadik on avaldanud veel mitmeid samalaadseid analüüse, kus on üritatud puudujääkidega arvestada. Mõned toetavad Gonzalo Otazu järeldusi, teised MacLeani ja ta kaaslaste kriitikat. Teiste seas ei leidnud kahe vahel seost Baylor'i Meditsiinikolledži gastroenteroloogia dotsent Richard Kellermayeri töörühm.

Otazu hinnangul pani töörühma lähenemine liigset rõhku riikides tehtud testide arvule. Samuti viitas ta andmete valikulisele kasutamine. "Nad kaasasid valimisse juhuslikult paljude koroonajuhtumitega 68 riiki, arvestamata seejuures elanikkonna suurusega," tõi dotsent näite.

Üleilmne huvi paisus enam kui 100 aasta eest kasutusse võetud tuberkuloosivaktsiini vastu piisavalt suureks, et oma sõna otsustas teaduskirjanduse ülevaate põhjal sekka öelda Maailma Terviseorganisatsioon.

"Pole tõendeid, et Bacille Calmette-Guerini vaktsiin kaitseks COVID-19 nakkuse vastu. [...] Tõendite puudumise tõttu ei soovita WHO (inimeste) BGC-ga vaktsineerimist, et ennetada COVID-19 juhtumeid," seisab ülevaates. Samas viidati nii loom- kui ka inimkatsete põhjal, et vaktsiinil näib olevat immuunsüsteemile mitte-spetsiifiline mõju.

Teadmislüngad
Thomas van der Vaart nentis, et vaktsiini võimaliku kaitsva mõju taga olev mehhanism pole kuigi selge. Tuberkuloosi vastu kaitseb see lapsi keskmiselt 10–15 aastat, pooltel juhtudel ilmselt isegi 20 aastat. Samas saab kirjutada suure osa vaktsineerimisega seotud üldsuremuse vähenemisest just lapse esimestele eluaastatele. "Kui BGC-vaktsiin peaks ka COVID-19 vastu kaitset pakkuma, on raske näha, millise mehhanismi kaudu saaks kaitsta see elanikkonda aastaid hiljem," sõnas Vaart.

Teaduskirjanduses oletatakse, et tänu vaktsiinile tekib nakkuse korral kiiremini immuunvastust ja põletikuprotsesse reguleerivaid tsütokiiine. Samuti reageerivad nakkusele jõulisemalt T-tapjarakud ja inimeste veres leidub rohkem antikehi.

Eriti hästi näib kasvatavat see laste vastupanuvõimet hingamisteede nakkuste vastu. Vaktsiini tarneraskuste korral kasvas samas laste suremus eeskätt tuberkuloosist tingitud ajukelmepõletikku. COVID-19 korral näeb nii raskeid nakkusi harvem. Seega on ka keeruline ennustada, kui palju vähendaks see reaalsete surmajuhtumite arvu.

Igal juhul on paljudes lääneriikides on tuberkuloosivastane vaktsineerimine peatatud. Seda vaatamata hiljutistele leidudele, et täiskasvanud näivad taluvat uuesti vaktsineerimist hästi. Riikide kontrollitakse haiguse ohjeldamiseks pigem leitud nakatunu lähikontakte. Kunagine vaktsineerimine vähendab testi usaldusväärsust.

Kokkuvõtlikult kaalub see üles BCG-vaktsiinist lõigatavad kaudsed hüved. Suurem osa hilisemas elus vaktsineeritutest on tervishoiutöötajad.

Täiendavad kaalukohad
Asutamise järel eeskätt HIV ja AIDS-i vastu võidelnud mõttekoda Treatment Action Group ennustab, et kliiniliste katsete edukaks osutumisel võib kasvada nõudlus BCG-vaktsiini järele hüppeliselt. Kuigi selle valmistamine on odav, ei tunne ravimifirmad väikese kasumimarginaali tõttu vaktsiini vastu kuigi suurt huvi, tekitades aastatel 2013–2015 vaktsiininappust mitmetes riikides. Praegu ületab Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangu kohaselt pakkumine nõudlust 150 miljoni doosi jagu.

Lõuna-Aafrikas Stellenboschi Ülikooli arst ja epidemioloog Karen du Preez soovitas sellegipoolest valvas olla. "Praegu on ülioluline, et tagame BCG vaktsiini vastutustundliku kasutamise ja kindlustame, et tuberkuloosivaktsiini jätkub imikute vaktsineerimiseks kõrge tuberkuloosikoormaga riikides. Teame, et see kaitseb tõsisemate tuberkuloosivormide vastu," laiendas du Pereez Novaatorile antud kommentaaris. Vaktsiiniga hõlmatuse kümneprotsendiline vähenemine tähendaks maailmas alla 15-aastaste seas 11 000 täiendavat surmajuhtumit.

"Inimesed peavad aru saama, et COVID-19 vastu pole imeravimeid. Isegi kui üks või teine võib tunduda esialgu paljutõotav, võtab selle tõhususes ja ohutuses veendumine aega. Kriisi tõttu nurkade sirgeks sõitmine on ohtlik ja hakkab meile pikas plaanis vastu töötama," sõnas Thomas van der Vaart.