Immuunvahendatud haigusteks nimetatakse seisundeid, mis tulenevad organismi immuunsüsteemi ebanormaalsest tegevusest. Immuunsüsteem võib üle reageerida või hakkab hoopis meie keha rakke ründama. Autoimmuunhaigused on immuunvahendatud haiguste üks oluline rühm. Ühtlasi kuuluvad immuunvahendatud haiguste hulka allergiad, mis on immuunsüsteemi ülitundlikkuse häire.

Immuunvahendatud haiguste levik on kordades viimaste aastate jooksul kasvanud. Tartu ülikooli immunoloogia professor Raivo Uibo rääkis, et näiteks tsöliaakiat ehk gluteenitalumatust diagnoositi 50–60 aastat tagasi haruharva, kuid praegu on see kuni ühel protsendil Euroopa elanikkonnast. "Üks asi on muidugi see, et meie diagnostika vahendid on paremaks läinud – on immunoloogiline sõeluuring, mis aitab neid varjatud juhte välja tuua, aga teisest küljest on see täiesti selge kinnitus sellest, et haigus on sagenenud, " lausus Uibo. Samuti ei saa kõrvale jätta mõju majandusele, sest üha sagenevad immuunvahendatud haigused on suur kulu riigi rahakotile.

Raivo Uibo sõnul ei teata täpselt, miks immuunvahendatud haigused on sagenenud. Üks mõjur on geneetiline taust, mis aga ei muutu sedavõrd kiiresti. Uibo sõnul võivad mõjutada immuunvahendatud haiguste sagenemist just väliskeskkonna faktorid. Mikroobid, millega me oleme aastatuhandeid kokku puutunud – nendega oleme olnud kogu aeg tihedas seoses, kuid nüüd on hakanud olukord muutuma. 

Helsingi ülikooli emeriitprofessor Tari Haahtela on välja mõelnud asfaldi indeksi. Selles piirkonnas, kus on rohkem maa kaetud kunstilise katteainega, näiteks asfaldiga, on sagedamini allergiaid. Raivo Uibo selgitas, et just igipõlist pinnast ja neid mikroorganisme, mis seal on, nendega laste immuunsüsteem kokku ei puutu. "Immuunsüsteem ei küpse nii nagu ta on kogu aeg küpsenud, seetõttu ka sagenevad allergiad," lisas Uibo. Tõenäoliselt võib nii olla ka diabeedi puhul, mis arenenud riikides kasvab aasta-aastalt. "Suurlinnades kasvab drastiliselt immuunvahendatud haiguste sagedus nii, et tegelikult see on väga tõsine probleem," rääkis Uibo.

Lapsed ja immuunvahendatud haigused

Immuunvahendatud haiguste uurimine on oluline ka laste seas. Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliiniku juhataja, professor Vallo Tillmann ütles, et paljud  autoimmuunhaigustest saavad alguse lapseeas. Allergia on üks sagedasemaid immuunvahendatud haigusi lastel. 

"Meie uuringud on näidanud, et 37 protsendil Eesti lastest on viiendaks eluaastaks välja kujunenud organismi valmisolek allergia tekkeks. 16. eluaastaks on iga viies laps põdenud mõnda allergiahaigust," ütles Tillmann. Viimase 30 aastaga on laste haigestumine astmasse kolmekordistunud.

Professor Tillmann lausus, et allergia tekkepõhjuste puhul on levinuimaks hüpoteesiks niinimetatud hügieeni hüpotees. "Meie elukeskkond on muutunud suhteliselt steriilseks, meie immuunsüsteem puutub vähe kokku erinevate mikroobide ja viirustega, need on siis põhjuseks, miks nii allergia kui ka teised autoimmuunhaigused sagenevad," sõnas Tillmann.

Teadlased plaanivad uuringusse kaasata lapsed alates vastsündinute teisest elukuust, kuni esimese eluaasta lõpuni. Kuivõrd selles eas on lapse põhiline elukeskkond tema voodi, siis pannakse voodilina ja lapse mõnede riiete spetsiaalsetesse taskutesse mikroobiderikast, kuid ohtlikest mikroobidest vabastatud, mulla sõelmeid. Seda eesmärgil, et laps puutuks kokku erinevate mittepatogeensete mikroobidega esimesel eluaastal.

Last plaanitakse jälgida kuni kolmanda eluaastani. "Meie hüpotees on, et need, lapsed, kes puutuvad selle mulla seguga esimesel eluaastal kokku, nende allergia haiguste esinemissagedus ja vereproovist määratavate allergia markerite esinemissagedus on oluliselt madalam kui sellel grupil, kes saavad niinimetatud platseebo mullasegu, kus muld mikroobidega rikastatud ei ole," selgitas Tillmann. Nagu eelpool mainitud, siis tegemist on kõigest hüpoteesiga ning seda, kas hüpotees peab paika või mitte, saab teada alles uuringu lõppedes.

Eesti teadlased osalevad rahvusvahelises teadusprojektis, et uurida inimese immuunvahendatud haiguste väliskeskkonna tegureid ja immuunsüsteemi reaktsioone sellele. Teadusprojekt on osa suuremast HEDIMED projektist, kus on jõud ühendanud 22 akadeemilist ja tööstuspartnerit. Olulised on siin uuringud lastel, veel ka uuringud, mis on seotud muutuste tuvastamisega juba embrüonaaleas. Tartu ülikooli ja TÜ Kliinikumi teadlased said kokku Euroopa Komisjonilt üle 800 000 euro teema uurimiseks aastateks 2020–2024.