Haridusteaduste instituudi asejuhataja Margus Pedaste sõnul on Eesti heade PISA tulemuste taga just õpetajad, kuna nende pedagoogilised oskused on tasemel.

"Üks on see, et meil on väga kogenud õpetajad, väga tublid õpetajad, kes on töötanud, kui võtta OECD teisi analüüse aluseks rohkem kui paljudes teistes riikides maailmas ja selle aja jooksul tekib selline hea praktiline teadmine, mille abil siis õpetada õpilasi hästi. Teine põhjus on kindlasti see, et meie õpetajakoolitus kestab vähemalt viis aastat. Välja arvatud lasteaiaõpetajatel, kutseõpetajatel, aga kõigil aineõpetajatel, kellest siis oleneb PISA tulemus suurel määral," rääkis Pedaste.

Eesti matemaatika seltsi asepresident Hele Kiisel ütles, et Eesti hariduse edu võti on mitte faktide pähe õppimisele keskenduv õppekava. Reglementide täitmise asemele keskenduvad õpilased rohkem probleemide lahendamisele ja analüüsimisele, mida uurib ka PISA test.

"Viimane õppekava või praegune kehtiv õppekava on võtnud suuna arusaamis tasemele seda kõigis ainetes ja ma arvan, et see on toonud meile edu. Kui praegu vaadata seda tulemust, siis saaks öelda, võiks nüüd mõned aastad lasta õpetajatel selle samuse ainekavaga töötada ehk tulemused paranevad veelgi, järgmine PISA peaks olema suunatud matemaatikale," rääkis Kiisel.

Kiiseli sõnul on Eesti hariduse suurim väljakutse järgnevatel aastatel, kust saada noori õpetajaid juurde, kuna õpetajaskond järjest vananeb.