Doktoritöö: malendite strateegiline sõjaline tähendus kandus ka vene kirjandusse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ettur on vene kirjanduses üks tugevama metafoorse tähendusega malend.
Ettur on vene kirjanduses üks tugevama metafoorse tähendusega malend. Autor/allikas: Randy Fath / Unsplash

Nõukogude Venemaal oli malemäng tippsport, millel oli ka strateegiline sõjaline tähendus. Oma populaarsuse tõttu jõudis male ka kirjandusse, kus see ilmnes nii ulmes kui ka "malemuusika". Kõike seda analüüsis Tallinna Ülikooli doktorant Darja Dorving, kes nüüd kaitses oma väitekirja.

Darja Dorving uuris malemängu fenomeni 1920.–1930. aastate vene kirjanduses. Täpsemalt seda, missuguses kontekstis malemäng kirjanduses esile kerkib.

Nõukogude Venemaal sai malemängust tippspordimäng. Seda armastasid paljud revolutsiooni juhid, nagu Vladimir Iljitš Lenin, Lev Trotski, Aleksandar Iljin-Zenevski, Nikolai Krõlenko. 

Darja Dorving toob oma väitekirjas välja, et Nõukogude Liidu valitsus pidas malet mänguks, millel on oluline strateegiline sõjaline tähendus.

Kõige rohkem kerkib malemäng vene kirjanduses esile ulmega (Utoopia ja maleautomaadiga seotud süžeedes), vaimuhaiguse ja võimuga. Samuti on see püsivas seoses muusikaga (kui iga viguri käigule vastab oma noot ja sellest sünnib "malemuusika") ja kriminaalidega, selgitas Dorving.

Kõikvõimas ettur ja deemonlik ratsu

Ta uuris ka maleviguri konteksti ja nende tähendust. "Kõige rohkem on levitud võrdlus etturiga, eriti "lipustumise" kontekstis, kui ettur jõuab viimasele reale ja mängija võib asendada seda vabal valikul mistahes viguriga peale kuninga. Enamasti asendatakse ettur lipuga," märkis Dorving.

Peale etturi on kirjanduses kõige tugevama metafoorse tähendusega malendiks ratsu. Tema keeruline käitumisviis malelaual on aidanud kaasa idioomi "ratsukäik" ilmumisele.

Dorvingu sõnul näitas tekstide analüüs, et kangelaste võrdlemisel ratsuga on tahetud näidata tema võõristust ümbritseva ühiskonna suhtes. 

"Ei ole juhus, et sellised tegelaskujud on kõige sagedamini petturid, seiklejad või intelligendid, kuid samal ajal peavad neist paljud ennast tõeotsijateks," selgitas autor.

Dorving lisas, et ratsuga on tihedalt seotud ka deemonlik motiiv, vene folklooris on nimelt ratsu enamasti deemonliku olemuse sümbol. 

"Irratsionaalne komponent tekib sellest, et malemäng on paljude kombinatsioonide tõttu peaaegu ettearvamatu. See muudab selle sarnaseks kaootiliste hasartmängudega, kus kaos on deemonlikkuse märk." 

Ülejäänud malendite semantika ei erine Dorvingu kinnitusel aga palju sellest, mis on Euroopa kirjanduses.

Male teksti ülesehituses 

Veel uuris väitekirja autor, missugust rolli mängivad malemäng ja selle motiivid kirjandusliku teksti ülesehitamisel. Enamikul juhtudel mängivad need tekstis ennustavat rolli ja kordavad mikromotiivide tasandil tegelaste saatust. Näiteks Leonid Leonovi loos "Puidust kuninganna" rikub peategelane Izvekov äkki malemängu reegleid, mis viitab tema hulluse algusele, kuid jutustaja ei räägi veel tema haigusest, selgitas Dorving.

Seni on malemängu uurinud teadlaste tähelepanu keskendunud malemängu fenomeni kujunemisele ning seda ajaloo vaatevinklist, kuid malemängu kujunemist kirjanduses on uuritud vähe.

Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorandi Darja Dorvingu töö pealkiri on "Malemängu fenomen 1920. – 1930. aastate vene kirjanduses" juhendasid Tallinna Ülikooli professor ja vanemteadur Irina Belobrovtseva ning Tallinna Ülikooli vanemteadur Alexander Danilevskiy. Oponendid on Venemaa Teaduste Akadeemia A. M. Gorki nimelise Maailmakirjanduse Instituudi juhtivteadur Dmitry Nikolaev ning Tromsø Ülikooli professor Andrei Rogatchevski.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: