Kas sotsiaalmeedia aktiivne kasutamine sütitab soovi Eestist lahkuda?
Aktiivsete sotsiaalmeediakasutajate hulgas leidub rohkem neid, kes peavad plaani Eesti tolm jalgelt pühkida ja välismaale elama kolida, kui nende hulgas, kes eelistavad telerit, raadiot või ajalehti-ajakirju jälgida. Kas meediatarbimine võib seega mõjutada rändesoovi?
Facebook, YouTube ja mitmed teised sotsiaalmeediaportaalid, suhtlusprogrammid, blogid, online-uudisteväljaanded ja paljud teised elektroonilised kanalid mängivad väljarändajate jaoks olulist rolli nii enne rännet kui ka pärast seda, kui ollakse end juba uuel kodumaal sisse seadnud.
Näiteks rände eel kogutakse infot sihtriigi elamisloa ja tööpakkumiste kohta. Rände järel saab tähtsamaks aga Eestisse jäänud lähedastega ühenduse hoidmine.
Seda, kas kasutades aktiivselt sotsiaalmeediat ning puutudes nii kokku teistes riikides elavate migrantide ja põliselanikega, võib tärgata sotsiaalmeediakasutajas soov ka ise kodumaalt välja rännata, on aga seni vähe uuritud.
Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased Sander Salvet ja Anu Masso otsisid sellele küsimusele vastust küsitluse põhjal, milles osales üle 1500 Eesti elaniku. Tulemusi võrdlesid nad varasemate aastate küsitlustega.
Värskelt ilmunud uuringust selgub, et nende inimeste osakaal, kes soovivad Eestist püsivalt lahkuda, on aastaid püsinud küllaltki ühesugusena. Märksa heitlikumad on olnud Eesti elanike soovid ajutise, lühiajalise väljarände suhtes – üks võimalik seletus sellele on, et välisriikide majandusolude halvenedes soovitakse ka vähem piiri taga õnne proovida.
Ühine on nii püsivalt kui ajutiselt lahkuda soovijatel aga see, et tegu on küllaltki aktiivsete sotsiaalmeediakasutajatega, kes kasutavad suhtlusvõrgustikke nii töötegemiseks kui vaba aja veetmiseks ning seda nii arvutis kui nutiseadmetes, seisab värskelt avaldatud uuringus.
See eristab neid teistest elanikest, kes välismaale kolida ei soovi ning eelistavad pigem traditsioonilist meediat, nagu televisioon, raadio ja ajalehed-ajakirjad. Põhjus võib seisneda selles, et sotsiaalmeedia vahendusel on hõlpsam infot koguda, muutes sihtriigi tulevase väljarändaja silmis turvalisemaks ja kolimise lihtsamaks.
Lisaks sarnanesid lahkuda soovijad üksteisele ka oma suhteliselt noore ea poolest. Samas vanemad inimesed soovisid pigem Eestisse elama jääda. Uuring paljastab, et vanus mõjutab rändeotsuse langetamist rohkemgi kui meediatarbimine.
Seega sõltub rändesoov mitmest tegurist: eelkõige vanusest, aga vähemal määral tõepoolest ka näiteks sotsiaalmeedia jälgimise aktiivsusest.
Uuring ilmus ajakirjas Mediatization Studies.
Toimetaja: Marju Himma
