Minutiloeng: kuidas saaks koolist mõnus töökeskkond õpetajale? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Mis oleks, kui mõtleks koolikeskkonnast hoopis kui start-upist? Nii küsib minutiloengus Tallinna Ülikooli hariduskorralduse professor Eve Eisenschmidt.

Koolist rääkides keskendume tavaliselt eelkõige õpilastele, vähem mõtleme koolist kui õpetajate töökeskkonnast. Kooli ei peeta atraktiivseks töökohaks ja keskkoolilõpetajate küsitlusestki selgub, et nad küll väärtustavad õpetajate tööd, kuid ei tahaks pingelise töökeskkonna tõttu ise õpetajana töötada.

Mis oleks, kui mõtleks koolikeskkonnast hoopis kui start-upist, kus põhirõhk on loomingulisusel, uute lahenduste loomisel ning keeruliste probleemide lahendamisel, mis kõik põhineb tugeval tiimitööl. Kas mitte sedasama ei eelda ka õpetajatöö igapäevaselt?

Keerulisi väljakutseid ongi raske üksi lahendada – on hea, kui kõrval on kolleegid, kes oskavad pakkuda olukorrale teistsuguseid vaateid. Õppeprotsess on vaieldamatult mitmetahuline, kolleegi pilk aitab näha selles uusi tahke. Näeme ju lahendusi vaid iseenda vaatenurgast.

Tiimitööks on vaja samuti aega. Loovate lahenduste loomiseks on vaja puhanud pead. Näiteks võiks ühel päeval nädalas planeerida õpetajate koostööks mõeldud aja kohe hommikuks.

Uute lahenduste loomisega kaasnevad ka ebaõnnestumised. Ühes asutuses näiteks toimub igal nädal nn põrumiste koosolek, kus keegi tutvustab oma ebaõnnestumist. Hinnanguid andmata analüüsitakse üheskoos olukorda ja sellest veast saavad õppida kõik tiimiliikmed. Nii pööratakse näiliselt negatiivne juhtum positiivseks, millest saavad tuge kõik osalejad.

Paindlikkus on ehk kõige suurem pähkel suhteliselt rutiinses koolikultuuris, kuid paindlikkus on just noorema põlvkonna õpetajate üks ootuseid. Koolides töötatavad juba praegu nn karjääripöörajad, kes on osaajaga koolis ja osaliselt mõnes MTÜs või äriettevõttes.

Need näited lähtuvad kaasaegsetest juhtimiskäsitlustest, mis kehtivad ka koolis. Soovitus koolijuhtidele  – on kaks põhiülesannet, nagu kaks kätt – ühes käes on visioon – arusaamine, kuhu suunas haridus liigub, ja teises käes arengut toetava töökeskkonna loomine õpetajatele, kus õpetajad tunneksid:

  1. usaldust ja meeskonnatunnet;
  2. tähenduslikkust – meie kooli püüdlused on tõesti tähtsad;
  3. seda, et loome koos uusi lahendusi just meie õpilaste vajadustest lähtudes.

Seda teemat käsitleb 24. oktoobril Tallinna Ülikoolis toimuv õpetajahariduse konverents "Igaüks võib õppida õpetajaks".

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: