Koolijuhtide stress valmistab peavalu

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kool. Autor/allikas: Pixabay

Hiljuti ilmunud uuring selgitas, millised tegurid mõjutavad koolijuhtide stressi ja rahulolu. Saadud tulemusi saab kasutada koolijuhtide professionaalsuse tõstmiseks ja koolielu tõhusamaks korraldamiseks.

Tartu Ülikooli teadlaste poolt läbi viidud uuringu keskendus Ghana koolijuhtide käekäigu kaardistamisele. Teadustöö on osa šveitsi teadlaste poolt planeeritavast ülemaailmsest koolijuhtide uuringust. Eestis toimus samalaadne uuring aastal 2015.

Ankeetküsitlust kasutavas uurimuses osalesid 195 kooli juhid, kellest enam kui kolmveerand olid mehed. Võrreldes Eestiga paistis silma, et Ghana koolijuhtide stressitase oli märkimisväärselt kõrgem. Seejuures tuli ilmsiks stressi määra seos vanusega.

"Kui meil stress vanusest ei sõltunud, siis Ghana puhul olid vanemad koolijuhid vähem stressis, vanuse poolest nooremate koolijuhtide stressitase oli aga kõrgem," tõi välja uuringu üks autoritest pedagoogika kandidaat ja praegune Kolga-Jaani kooli direktor Hasso Kukemelk.

Ligi 30 miljoni elaniku ja Eestist pindala poolest mitte väga palju suurema riigi koolijuhtide kõrgemat stressitaset selgitab muu hulgas see, et sealsed koolid on enamasti ülerahvastatud. Koolijuhtide stressi selgitavad ka neile pandud ootused. 

"Üks asi on see, mida koolijuht tegema peaks, teine asi need tegevused, mille peale enamik aega kulub. Ootused ja ajakulu tegevustele ei lähe kokku",  kommenteeris Kukemelk.

Ghana koolisüsteemi üks eripära võrreldes Eestiga on see, et koolidirektoril võib olla mitu, kuni kolm või neli asetäitjat. Stressiga seotud pingete maandamiseks soovitavad uuringu autorid juhtide tööjaotust hoolikamalt läbi mõtelda.

Kukemelk kommenteeris, et 2015. aasta Eesti koolijuhtide seas läbi viidud uuringu ühe kõige üllatavama tulemusena oli koolijuhtide stressitase oodatust madalam. Samuti torkas silma, et stressi põhjustavate tegurite hulka kuulusid ka õppekava arenduse ja sisehindamisega seotud tegevused. 

Kuigi seni pole Eesti tingimustes jätku-uuringut tehtud, oleks vajadus selle järgi olemas, sest nii mõndagi on koolisüsteemis vahepeal muutunud. Üks oluline muutus on vahepeal sisse viidud tulemustasustamise süsteem. 

"Samas kui ma vaatan tänast päeva koolijuhi poole pealt, siis tulemustasustamisest väga suures ulatuses rääkida enam ei saa, sest koolidesse alla jõudvad rahad on peaaegu täpselt miinimumpalga järgi paika pandud," täiendas Kukemelk.

Lisaks kujundab Eesti haridussüsteemi järjest vähenev konkurents koolijuhi ametikohtadele. Antud trendi põhjendab Kukemelk asjaoluga, et paljudes Eesti koolides ei teeni koolijuht oluliselt rohkem kui õpetaja.  

Samuti on märgata naiste osakaalu hüppelist tõusu viimase kümne aasta jooksul. "Kui mõelda 25 aasta taguse aja peale, siis naisdirektor oli haruldus. Tänasel päeval on selgelt juba peaaegu kaks kolmandikku koolidirektoritest naised," selgitas Kukemelk.

Uuringu autorid soovitavad parandada koolijuhtide stressiga toimetuleku oskusi, mille hulka kuulub nii kehalise aktiivsuse kui ka perekondlike tegevuste osakaalu tõstmine. Lisaks on oluline pidev erialaoskuste täiendamine, seda nii töös personaliga kui ka hariduskorralduslike küsimuste osas.  

Uuring ilmus ajakirjas European Journal of Educational Research.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: