Parkinsoni tõve diagnoosimisel kasutati uut meetodit ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Parkinsoni tõve puhul võivad muutuda tavalised tegevused, nagu näiteks riietumine ja söömine, tunduvalt raskemaks.
Parkinsoni tõve puhul võivad muutuda tavalised tegevused, nagu näiteks riietumine ja söömine, tunduvalt raskemaks. Autor/allikas: Pixabay.com

Parkinsoni tõbi on sageduselt teine liigutushäire maailmas ning seda on keeruline diagnoosida ja ravida. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna doktorant Toomas Toomsoo tegi oma doktoritöö raames esmakordselt Eestis ulatusliku aju-ultraheli uuringu, mis võimaldab näha keskajus toimuvaid muudatusi.

Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi doktorant, neuroloog Toomas Toomsoo kirjeldas, et kuna Parkinsoni tõbi on hiiliva algusega ja selle esimesed sümptomid on sageli mittespetsiifilised, siis diagnoositakse haigus tavaliselt alles mõne aasta jooksul pärast sümptomite tekkimist. "Esmasteks sümptomiteks võivad olla ka nn mittemotoorsed sümptomid, mis võivad esineda ka ilma Parkinsoni tõveta, näiteks lõhnatundlikkuse alanemine, kõhukinnisus, unehäired ja depressioon," loetles Toomsoo.

Parkinsoni tõve diagnoositakse kliinilistes tingimustes. Rutiinseid radioloogilisi ega laboratoorseid diagnoosimeetodeid kasutusel pole – põhjuseks on nende hind ja ka piisava tõenduspõhise teabe puudumine. Üheks uuenduslikemaks Parkinsoni tõve diagnoosimise meetodiks peetakse transkraniaalset aju ultraheliuuringut.

Toomsoo on Eestis esimene, kes seda meetodit Parkinsoni tõve diagnoosimiseks ja uurimiseks kasutas. Tema doktoritöös tehtud uurimuse eesmärk oli näidata aju ultraheliuuringu abil Parkinsoni tõve korral keskajus asuvas musttuumas tekkivaid muutusi, mis aitaksid seda haigust diagnoosida. Lisaks uuris ta ultraheliuuringu tulemuste seoseid depressiivsete sümptomite esinemisega. Toomsoo uuringus osales 300 Parkinsoni tõvega patsienti ja 200 kontrollisikut.

Toomsoo kirjeldas, et aju musttuum sisaldab dopamiinirakke, mis Parkinsoni tõve põdejatel haiguse edenedes hävinevad. Läbi kolju tehtava ultraheliuuringu käigus on võimalik mõõta musttuuma piirkonna suurust ja kinnitada selle kajarikkuse asümmeetria alusel Parkinsoni tõve diagnoosi. Uuringul määrati ultraheli diagnostiline väärtus haigete eristamiseks tervetest; see ühtib teistes riikides saadud tulemustega. Tähtsaim tulemuse mõjutaja on vanus. Lisaks näidati uuringul vasaku ja parema ajupoole erinevust, mis on seoses esmaste sümptomite tekkimise poolega.

Lisaks aitab ultraheliuuring kirjeldada depressiivsete sümptomite ilmnemist Parkinsoni-haigetel ajutüves asuvate raphe tuumade ehhogeensuse esinemise põhjal. Raphe tuumad osalevad virgatsaine serotoniini tootmisel – selle vähenemisel kahjustuse korral võivad tekkida depressiooni sümptomid. Uuring näitas, et ultraheliuuring võimaldab hinnata raphe tuumade terviklikkust ja see on hea meetod varjatud depressioonisümptomite väljaselgitamiseks.

See oli Eesti esimene ulatuslik aju ultraheliuuring, mis kinnitas sedalaadi uuringu väärtust Parkinsoni tõve diagnoosimiseks. Lisaks teaduslikule väärtusele on sellel suur kliiniline tähtsus seoses uue meetodi rakendamisega Parkinsoni tõve käsitluses.

Toomas Toomsoo kaitseb doktoritööd "Transkraniaalne aju ultraheli uuring Eesti Parkinsoni tõve haigetel" 14. oktoobril kell 15.00 Tartu Ülikooli senati saalis (Ülikooli 18).

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu Ülikool

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: