Seda, et Andromeeda on lasknud teistel galaktikatel hea maitsta, teame mõnede tema äärealadel liikuvate tähtede järgi.

Teadlased eesotsas Dougal Mackeyga Austraaliast Rahvusülikoolist Canberras uurisid nüüd miljoneid muudest galakikatest pärit Andromeeda äärealade tähti, keskendudes seejuures niisugustele tähtedele, mis on hulgakaupa kerajatesse parvedesse koondunud.

Need kerasparved on eeldatavasti mingil määral säilitanud struktuuri, mis neil oli oma kunagises galakikas, kuid mida kauem nad Andromeeda koosseisus on olnud, seda nõrgemalt see struktuur väljendub.

Mackey ja ta kolleegid tõdesid, et umbes pool neist kerasparvedest liigub ümber Andromeeda tuuma ühes suunas, teine pool aga selle suunaga risti.

Ühel neist kahest kerasparverühmast on algne struktuur üsna märgatavalt alles, mistõttu võib arvata, et nende alggalaktika neeldus Andromeedasse suhteliselt hiljuti, vahest kaks-kolm miljardit aastat tagasi.

Teisel rühmal on algset struktuuri järel vähem ja nende allaneelamisest võib olla möödas 7–10 miljardit aastat. Nende varem neeldunute liikumissuund on üsna hästi ühte joondnunud mõnede kääbusgalaktikate orbiidiga, mis tänapäevani Andromeeda ümber tiirlevad.

Mackey ja kaasautorid kirjutavad sellest kõigest ajakirjas Nature.