Universum võib paisuda arvatust kiiremini ({{commentsTotal}})

Galaktika UGC 9391 peitis nii tsefeiide kui ka supernoovasid.
Galaktika UGC 9391 peitis nii tsefeiide kui ka supernoovasid. Autor/allikas: NASA/ESA/L. Frattare

Hubble'i kosmoseteleskoobiga tuhandete tähe täpse kauguse määranud astronoomid nendivad, et universum võib paisuda arvatust kuni üheksa protsenti kiiremini. Eelnevate tulemustega vastuollu minev järeldus viitab mõõteveale või ei mõista inimkond universumi seaduspärasusi veel piisavalt hästi.

Astronoomid kasutavad kosmiliste vahemaade mõõtmiseks peamiselt kahte tööriista – Ia-tüüpi supernoovasid ja muutliku heledusega tsefeiididena tuntud tähti. Kuna mõlema absoluutset heledust on võimalik määrata äärmiselt täpselt, sõltub see, kui eredana need Maalt paistavad, ainult nende kaugusest. Seda omakorda Linnuteest eemalduvatest galaktikatest lähtuva valguse lainepikkuse nihkega võrreldes saab välja arvutada, kui kiiresti paisub universum tervikuna.

Värskes töös võtsid Ameerika Ühendriikide ja Euroopa kosmoseagentuuri teadlased eesotsas Adam Riessiga Hubble'i konstandi määramiseks aluseks kokku 19 erinevas galaktikas asuvat 2400 tsefeiidi ja 300 supernoovat.

Universumi kiireneva paisumise tõestamise eest Saul Perlmutteri ja Brian Schmidtiga Nobeli preemia saanud füüsik leidis, et selle väärtus on megaparseki ehk 3,26 miljoni valgusaasta kohta 73,2 km/s. Viimane on eelnevatest tulemustest 5—9 protsendi võrra suurem. Kuigi vahe ei pruugi paista väga suur, tähendab see, et kosmilisi objekte lahutav vahemaa peaks kahekordistuma 9,8 miljardi aastaga. Kui näiteks Andromeeda ja Linnutee galaktika poleks kokkupõrkekursil, kuluks valgusel ühest galaktikast teise jõudmiseks 2,5 miljoni aasta asemel viis miljonit aastat.

Eelnevalt on universumi paisumiskiiruse määramisel kasutatud eeskätt Suure Paugu järelkaja ehk tervet universumit täitvat mikrolaine taustkiirgust. Seega kahtlustavad astronoomid, et ühte või teist meetodit kasutades on tehtud veel tuvastamatuks jäävaid vigu või viitab see mõnele universumi täiendavale tahule, millele ei osatud varem tähelepanu pöörata.

Autorite hinnangul viib arvutuskäigu eksiteele viia näiteks mõni seni avastamata jäänud osake nagu steriilne neutriino või on universum arvatust kõveram. Selguse saamine nõuab aga paratamatult aega ja täiendavaid vaatlusi.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: