On teada, et väga suur osa Linnutee kaaslasi tiirutab meie Galaktika ümber ühes ja samas tasandis. Just nagu Päikesesüsteemi planeedid ümber Päikese ja selgub, et sama lugu on ka Andromeeda juures. Paljud sellegi kaaslased paiknevad ühel ja samal tasapinnal. Just see aga ongi praeguse galaktikate tekke standardmudeliga vastuolus.

Selle mudeli järgi peaksid kaaslasgalaktikad paiknema juhuslikult ja liikuma juhuslikes suundades, sest galaktikad tekivad suurtest gaasipilvedest, ent need gaasipilved moodustuvad jälle niisugustes kohtades, kus asub suur tumeaine pilv. Tumeaine on teatavasti see mõistatuslik nähtamatu ollus, mida on universumis pärisainest palju rohkem ja mis oma gravitatsioonijõuga tõmbab enda poole pärisainet, muu hulgas näiteks galaktikaks kujunema hakkavat gaasi.

Ent suure tumeaine pilve sees võib siin-seal leiduda väiksemaid lokaalseid tihedamaid kohti, mis paiknevad suures pilves suhteliselt juhuslikult ja neisse kohtadesse tekivad selle mudeli järgi väiksemad galaktikad, millest saavad suure galaktika kaaslased, mis siis peaksid samuti ruumis juhuslikult jaotuma nagu rosinad saias, mitte nagu planeedid Päikese ümber..

Pawlowski ja kolleegid leiavad, et kaaslasgalaktikate tasapinnalist paigutust kahe suure galaktika juures ei saa enam panna kokkusattumuse arvele. Seetõttu tuleks võibolla uuesti au sisse tõsta vanem teooria, mille järgi on kaaslasgalaktikad tekkinud suuremate galaktikate omavahelise kokkupõrke tagajärjel.

Ent on ka teine võimalus, mille nad Briti Kuningliku Astronoomia Seltsi toimetistes välja pakuvad – võibolla on meie gravitatsiooniteooria natuke vale ja hoopi seda tuleks muuta.