Ig Nobelid: kui palju sülge toodab 5-aastane ning kumb munand on jahedam? ({{commentsTotal}})

5-aastane laps pühendab päevas söömisele ligikaudu 80 minutit ning eritab selle käigus keskmiselt pool liitrit sülge.
5-aastane laps pühendab päevas söömisele ligikaudu 80 minutit ning eritab selle käigus keskmiselt pool liitrit sülge. Autor/allikas: Hal Gatewood/Unsplash

Ig Nobelid vastasid taas inimkonda "pikalt vaevanud küsimustele" ehk eelmisel nädalal avalikustati taas nn liba-Nobeli preemiad teadustöödele, mis kõigi kriteeriumide kohaselt on teaduslikud, kuid mille uurimisküsimus või eesmärk on kindlasti veidi veider.

ERR Novaator tegi ülevaate nendest preemiatest, mis kõige enam naerma ajasid (ja siis ärast teadustööga tutvumist ikkagi täitsa asjalikud tundusid).

Kui palju sülge toodab keskmine 5-aastane päeva jooksul? Ja jaapani teadlaste pikaajalise uurimistöö tulemusena saame lõpuks rahulikult hingata teades, et keskmine 5-aastane toodab päevas pool liitrit sülge. See teadmine tõi jaapani teadlastele IG Nobeli keemias.

Katses osales 15 poissi ja 15 tüdrukut, kellel mõõdeti kahe päeva jooksul erinevate tegevuste käigus süljeeritust. Sellest, 1995. aastal ajakirjas Archives of Oral Biology ilmunud uuringust saame veel teada, et varem on süljeeritust uuritud täiskasvanutel ning ühe 1986. aasta uuringu kohaselt on see 1,5 liitrit päevas, kuid laste süljeeritus on erinev. Inimese süljeeritus sõltub söömise ajast, mida 5-aastastel on ligikaudu 80 minutit päevas. Muide, magamise ajal süljenäärmed üldiselt sülge ei erita.  

Inseneriteaduse Ig Nobel läks Iraani leiutajale, kes töötas välja masina, mida ilmselt paljud noored lapsevanemad ihkaksid. Tegu on mähkmete vahetamise masinaga.

Selline näeb välja mähkmete vahetamise masin. Autor/allikas: United States Patent US10034582

Me muidugi veel ei tea, kui suur nõudlus selle järele tekib, sest leiutaja Iman Farahbakhsh andis USA patendiametile taotluse sisse alles 13. jaanuaril 2017 ja sai sellele poolteist aastat hiljem kinnituse. Aga põhimõtteliselt näeb see välja selline kast, millel on ka klaasluuk, et näha, kuidas täpselt see mähkmete vahetamine käib. Kui tõmmata paralleel, siis vahest on see kõige lähedasem nõudepesumasinale, kus laps on fikseeritud turvavööga ning ta pestakse, mõistetavatel põhjustel, osaliselt puhtaks.   

Pitsa Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Ig Nobel meditsiinis läks sedakorda Itaalia teadlastele, kes näitasid, et pitsa söömine ei tekita vähki, või nagu The Guardian seda tõlgendas "pitsa pakub kaitset surma vastu".

Siiski väidet, et pitsa kaitseb surma eest sellest uuringust välja ei loe. Küll aga näitasid Itaalia teadlased, et pitsasöömisel pole põhjuslikku seost suguhormoonidega seotud kasvajate nagu eesnäärme-, rinna- ja munasarjavähil tekkega.

Tegu oli uuringuga, mis kontrollis teiste samateemaliste uuringute tulemusi, milles väideti Põhja-Ameerika juhtumiuuringute põhjal, et pitsatarbimine võib mõjutada suguhormoonidega seotud vähkide teket. Itaallaste uuring on metanalüüs, mis hõlmas Itaalia erinevatest osadest 2569 rinnavähiga naise, 1031 munasarjavähiga naise ning 1294 eesnäärmevähiga mehe ning 4864 inimesest koosneva kontrollgrupi andmeid. Kõik need inimesed olid haiglates täitnud samasuguse tervise- ja elustiiliküsimustiku, milles muu hulgas küsiti ka mitu portsjonit pitsat nad nädalas tarbivad.

Selgus, et söödud pitsakoguse ja vähi esinemise vahel ei olnud statistiliselt olulist seost ehk lihtsalt öeldes: pitsa ei tekita eelmainitud vähitüüpe.

Munandite temperatuuri uuring tugines Prantsusmaa postiteenistuses töötavatel 30ndate keskpaigas olevatel viljakatel meestel. Autor/allikas: joanne clifford/Flickr

Parem või vasak? Väga lihtsustatult esitasid sellise uurimisküsimuse prantsuse teadlased, kes Prantsusmaa postiteenistuse meeste peal tehtud katsetega püüdsid välja selgitada, kumb munand on soojem, kas parem või vasak. Selle uuringu tulemused avaldati oma valdkonna tippajakirjas Human Reproduction juba tosina aasta eest.

Ja kuidas siis on – parem või vasak? Selgus, et see polegi nii lihtne, sest on ju terve rida tegureid, mis võivad temperatuuri mõjutada. Näiteks see, kas mees on riides või alasti, istub, istub jalad harkis või üle põlve või hoopis seisab.

Kokkuvõtlikult võib alasti ja rõivastuses meeste puhul öelda, et alasti mehel on jahedam vasak munand ehkki munandite temperatuur hakkab ühtlustuma umbes 50. minutil. Rõivastatud mehel on aga jahedam parem munand ning ka sellel puhul hakkab munandite temperatuur umbes 50. minutil ühtlustuma.

Püstiseismist või pikalt (vähemalt 90 minutit järjest) istumist nõudva töö, näiteks bussijuhtide puhul joonistus selgelt välja, et parem munand on umbes poole kraadi jagu jahedam.

 

See uuring võib oma küsimusepüstituses tunduda naljakas, aga on tegelikult viljakusuuringute seisukohalt väga olulise infoga. 



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: