Eesti mõttelugu polegi nii üheselt Eesti oma
Eesti rahvusluse kujunemist on aastasadade jooksul mõjutanud paljud võõramaalased, teistest kultuuridest. Samas praegu kardetakse eestluse kadumist just võõraste tõttu. Kuidas on kujunenud kaasaegne mitmekülgne ühiskond ja mil moel loome ise oma kultuuri tänapäeva kommunikatsioonipraktikate kaudu?
Ülikooli asutasid meile rootslased. Arhitektuuri, luule ja ka toidukultuuri oleme laenanud sakslastelt. Teadust teeme praegu rahvusvaheliselt ja suuremas osas ingliskeelsena. Mis asi on see eesti kultuur ja mõttelugu? Sellele küsimusele otsis vastust teadussaade "Uudishimu tippkeskus".
Mida me teame Eesti alade haritlaskonna kujunemisest? Me teame, et Tartu Ülikool loodi 1632. aastal. See oli provintsiülikool, kus oli vähe üliõpilasi, kümme professuuri ja needki polnud alati täidetud. Maa oli hõredalt asustatud kirjaoskamatu maarahvaga. Kuidas sellistes tingimustes saab rääkida haritlaskonna kujunemisest? Ja veel enam: kuidas me seda tänapäeval uurida saame?
Sellega tegeleb Tartu Ülikoolis mõtteloo professor Pärtel Piirimäe, kes on uurinud nii siisne haritlaskonna kujunemist kui ka varauusaja ideede ajalugu ning rahvusvaheliste suhete ja rahvusvahelise õiguse ajalugu.
Toonasest Academia Dorpatensisest on ette näidata muljetavaldav rida kirja pandud arutelusid, väitekirju ja kõnesid. Seda põhjusel, et professoritel oli statuudiga ette nähtud pidada avalikke ja eraviisilisi dispuute ehk akadeemilisi vaidlusi. Igast taolisest dispuudist pidid tudengid tegema kirjaliku ülevaate, mis ülikooli kirjastuses ära trükiti. Igal aastal trükiti vähemalt 672 taolist teksti ning lisaks veel kümneid tekste, mis tänapäeval on mõtteloo uurijate uurimismaiuspala.
Eesti vaimsed piirid ei kattu riigipiiridega, seda teab Marek Tamm, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi professor. Eriti tuleb seda silmas pidada seoses 19. sajandiga, mil Eesti ja Läti piiri polnud veel olemas. Liivimaa alale kuulunud Tartu Ülikooli mõjuväli ulatus aga nii Eestimaa kubermangu kui ka Riiga, kus kummaski ülikooli polnud.
Eesti kultuur on saksa, vene, rootsi jt riikide kultuur. Võtame näiteks baltisakslased, kes hakkasid siin looma esimesi eestikeelseid luuletusi jm tekste - seega on näiteks eesti luule alge samuti saksapärane ega tõuku eesti rahvaluulest.
1920ndatel tehti katset lõigata saksa kultuuri eesti kultuuriloost välja. See katse lõppes edutult. Miks? Võtame näiteks kasvõi Tallinna vanalinna, mis on ehitatud Põhja-Saksamaa linnaehitajate abil ja neilt ehk sakslastelt eeskuju võttes. Tallinnlastest võis ehitajate hulgas olla vaid mördisegajaid ja kiviladujaid, muus osas on Tallinna vanalinn täiesti saksa kultuuriruumi oma.
Või võtame mõisad. Mõis on olnud võõraste rõhujate sümbol. 20. sajandi alguses seisid mõisad pikalt söötis. Nendes olnud n-ö peremehekultuuri taastamiseks läks tarvis iseseisvuse taastamist. Praegu peavad eestlased taas peremehe kombel mõisates pulmi ja pidusid ning on mõisates peremeheks - kas pole seegi huvitav areng eesti mõtteloos?
Kas eesti mõttelugu on eestikeelne? Teaduskeeleks on ingliskeel ja kultuuridevaheline kommunikatsioon lääneriikides käib samuti inglise keeles. Kas me üldse saame rääkida eesti mõtteloost kui suur osa sellest on muus keeles?
Marek Tamm on koos Kalevi Kulliga kirjutanud ka sellest, mis võiks olla Eesti teooria. Selles vaatavad nemadki sarnaselt Pärtel Piirimäega otsa Tartu Ülikooli rollile siinse mõtteloo kujunemises.
"19. sajandi Tartu ülikooli esmane eripära oli kindlasti see, ettegemist oli ühtaegu nii vene kui saksa ülikooliga. Ülikool pidi rahuldama Vene keisririigi intellektuaalseid vajadusi ja seda rahastati peamiselt Vene keskvalitsuse arvelt, kummati oli Tartu ülikoolil kuni 19. sajandi viimase veerandini võrreldes teiste Vene impeeriumi kõrgemate õppeasutustega selge eriseisund ja autonoomia. Ülikooli ülesehitus juhindus saksa eeskujudest ja professoreid kutsuti peamiselt Saksamaalt. Seda tunnistab teis-te seas üks ülikooli kasvandikke, kirikuloolane Adolf von Harnack: "Nii kujundati ka ülikooli struktuur ja töökorraldus (akadeemiline vabadus) valdavalt saksa eeskujulning uus saksa idealism leidis siin kohe soodsa pinnase."" (Eesti teooria, lk 584)
Eesti teooria põhjal võiks järeldada, et arusaamad leiavad üksteist üles ka vaatamata keele ja päritolu erinevustele. Marek Tamm ja Kalevi Kull leidsid, et teatud silmapaistvad mõtted ja arusaamad koonduvad ühtseks tervikuks just siin, Maarjamaal. Sellest ka Eesti teooria mõiste.
Mis see mõttelugu on?
Mõttelugu on keerukas konstruktsioon kultuurist, selle kujunemisest ja mõtteviisist, kuidas sellele läheneme. Seega on nii minevikuallikatele kui ka tänapäevale tuginedes võimalik mõista ja tõlgendada erinevalt nii eesti kui ka Eesti mõttelugu. Sellisele järeldusele jõudis teadussaade "Uudishimu tippkeskus", kust saab kolmanda teemaarendusena vaadata ka seda, kuidas ja kuhu asetub Eesti Euroopa mõtteloos. Sellest räägib saates Tallinna Ülikooli vanemteadur Liisi Keedus: