Noorel tähel prahvatas ülivõimas loide ({{commentsTotal}})

Foto: JCMT Transient Survey

Raadioastronoomid on näinud väga noorel tähel ennenägematult eredat loidet, suurt kiirguse ja osakeste pahvakut.

Sündmus toimus 1350 valgusaasta kaugusel Orioni tähetekkepiirkonnas, kaksiktähesüsteemis JW 566. Kumma tähe peal loide käis, ei olnud aru saada, aga suurt vahet pole, sest mõlemad on enam-vähem ühesugused noortähed, vähem kui 10 miljoni aasta vanused.

Loide oli kümme miljardit korda võimsam kui meie Päikese loited. Nii võimsat loidet ei ole nii noorel tähel kunagi varem nähtud.

Loite avastasid Hawaii saarel Mauna Kea mäel asuva James Clerk Maxwelli Teleskoobi juures töötavad teadlased eesotsas Steve Mairsiga Ida-Aasia Observatooriumist.

Maxwelli teleskoop, mis on nime saanud väljapaistva Šoti füüsikateoreetiku, raadiolainete võimalikkuse avastaja järgi, seirab tähistaevast saabuvaid elektromagnetlaineid, mille lainepikkus jääb umbes poole millimeetri kanti.

Niisuguseid laineid nimetataksegi submillimeeterlaineteks või teisisõnu ka terahertskiirguseks. Nad ei ole tavamõistes enam päris raadiolained, sest nad on ka mikrolainetest lühemad, aga astronoomide jaoks käivad nad veel raadioastronoomia alla, sest nad on infrapunalainetest siiski pikemad.

Niisuguseid laineid kiirgas kaksiktähesüsteem JW 566 Orioni udus 2016. aasta 26. novembril enam-vähem tunni aja jooksul.

Mairs ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas The Astrophysical Journal, et loite võis käivitada tähe tugeva magnetvälja järsk jõnksatus, mis andis laetud osakestele suure nurkkiirenduse ja pani need seetõttu ka submillimeeterlaineid kiirgama.

Noorte tähtede loiteid ja muid eluavaldusi on tähtis uurida, sest nende põhjal saame aimu, milline võis meie oma Päike nooruses olla. Õnneks aitavad meid selles raadiolained.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: