Kosmiline haruldus või argisündmus?

Päikeseloidete täpse tekkemehhanismi üle käib füüsikute kogukonnas veel vaidlus. Laias laastus tekivad need Päikese magnetilise energia äkilisel muundumisel liikumisenergiaks. Võimsamate loidete puhul vabaneb energiat rohkem, kui miljardi vesinikpommi üheaegsel plahvatamisel.

Selle käigus kiirgub valgust selle kõigil lainepikkustel, alates raadiolainetest lõpetades gammakiirtega. Sageli paiskub avakosmosesse suurel hulgal laetud osakesi. Maa magnetväljaga paari päeva pärast vastastikmõjju astudes võivad need tekitada omakorda geomagnetilisi torme.

Loited klassifitseeritakse võimsuse alusel kolme suuremasse kategooriasse – C, M ja X. Näiteks M-klassi pursked on X-klassist kümme korda nõrgemad. Täpsemaks liigituseks on kategooriatel veel omakorda alaklassid. Kolmapäeval, 6. septembril vallandusid Päikesel X2.2 ja X9.3 loited, 7. septembril M7.3 ja X1.3 pursked ja 8. septembril M8.1 tüüpi loide.

"X-klassi pursked pole ebatavalised. Neid toimub tegelikult mitu korda aastas. Praegusel juhul aga on tegemist nn super-X purskega, mis on võimsam kui X9. Selliseid purskeid juhtub vaid paar tükki Päikese 11-aktiivsustsükli vältel. Ülivõimsaid purskeid vaid üks-kaks paarikümne aastat tagant,“ selgitas Vladislav-Veniamin Pustõnski, Tallinna tehnikaülikooli astrofüüsik.

Lugemissoovitus:
Ühe minuti loeng: kui palju mõjutavad meid päikesetormid?
Teadlased: päikesetormid elu maal oluliselt ei mõjuta

X2.2 on umbes viis korda, X9.3 aga 650 korda võimsam kui kõige tugevam keskmise klassi purse. Ametlikult registreeritud loidetest kõige võimsam lahvatas 2003. aastal. Enne mõõteinstrumentides tekkinud ülekoormust määrati selle tugevuseks X28.

Maised mõjud
Kolmapäevaste loidete käigus vabanenud kiirgusvoog oli sedavõrd tugev, et halvas Maa päikesepoolsel küljel tunniks ajaks kõrgematel sagedustel peetava raadioside. "Võimsamad pursked võivad esile kutsuda probleeme kommunikatsiooni- ja elektrisüsteemidega. Need võivad kahjustada satelliitide elektroonikat. On teada ka juhtumeid, kui mõni satelliit läks püsivalt rikki,“ kinnitas Pustõnski.

Haruldasemate juhtumitena tekivad loidete mõjul häiritused pikkades elektriliinides ja torujuhtmetes. Kõige tuntuma hiljutise juhtumina viis see 1989. aasta märtsis Põhja-Ameerika idarannikul ulatusliku elektrikatkestuseni. Enam kui viit miljonit kanadalast mõjutanud vahejuhtum läks teadlaste hinnangul rahas mõõdetuna maksma umbes kaks miljardit dollarit.

Sellest on õppust võetud. "Praegu ehitatakse kõiki süsteeme arvestades võimalike pursete tõttu tekkivate probleemidega. Seega elektrisüsteemid on varustatud kaitsega, satelliidid on ka teatud määral kaitstud, raadioside jaoks on reservkanaleid jms. Loomulikult see ei garanteeri, et probleeme üldse ei teki, aga meil pole põhjust paanikaks,“ rõhutas füüsik. Pustõnski tõi välja, et kuigi ka ülisuuri purskeid toimub enam-vähem regulaarselt, pole olnud nende tekitanud kogukahju väga suur. Teisisõnu, tegemist ei ole mingi looduskatastroofiga.

Aastal 2014. avaldatud analüüsi kohaselt võivad päikesepursked mõjutada ka maapealsete madalpingel töötavat elektroonikaseadmete tööd. Lockheed Martini päikese ja astrofüüsika laboratooriumi teadlaste järeldus põhines kindlustusjuhtumite analüüsil. Nende hinnangu kohaselt viivad päikesetormid igal aastal Põhja-Ameerikas keskmiselt 500 täiendava kahjunõudeni. Kokku võib geomagnetiliste tormide tõttu tekitatav kahju ulatuda paari miljardi dollarini.

"Argielektroonikat tootes ei arvestata tavaliselt tõepoolest nii palju väliste mõjudega. See on küsimus tootearendajatele ja neile, kes peaksid kindlustama meie sidekvaliteedi. Kuid arvan, et need sajad miljonid dollarid on lihtsa praaktoodangu kõrval tühiasi,“ mõtiskles Mario Mars, Tallinna tähetorni teadlane.

Ehk kokkuvõtlikult, võimsamatel geomagnetilistel tormidel võib olla tõepoolest teatud juhtudel märgatav mõju. Kuid tsiteerides Pustõnskit, "kui info kosmoseagentuuridest ei leviks, siis ilmselt 99,99... protsenti elanikest geomagnetilisi torme ei märkaks“. Tehisvalgusest saastunud taeva all elavad inimesed ei paneks tähele isegi geomagnetiliste tormide tõttu madalamatel laiuskraadidel nähtavaks muutuvaid virmalisi.

Mõju inimeste tervisele?
Geomagnetiliste tormide mõju inimestele on uuritud vähem. Üheseid järeldusi, mis mõju olemasolu kinnitaks või ümber lükkaks, uuringute nappuse tõttu veel teha ei saa. Isegi kui rahva seas liiguvad jutud sellest, kuidas nn magnettormi päevadel on inimestel selgelt kehvem olla.

Teiste seas usub magnettormide potentsiaalsesse kahjulikku mõjusse Tallinna tehnikaülikoolis elektromagnetväljade uurimisele spetsialiseeruv doktorant ja lektor Tarmo Koppel. "Magnettormi enim kogetud sümptomiteks on väsimus, uimasus ja unisus päevasel ajal. Samuti unehäired, keskendumisvõime raskused, seletamatult kehv meeleolu ja ärevus, kergesti ärritatavus. Võib esineda ka peavalu,“ selgub reedel välja saadetud pressiteatest.

"Meile surutakse peale, et kui sa midagi tead ja sa oled teadlane, siis sul on kohustus seda ühiskonnaga jagada. Üldiselt ei kipu teadlased midagi kirjutama. Nad on oma teadusajakirjades kinni. Kui aga inimene teab, et on magnettorm, siis ta võtab vabalt ja ei võta ette (tegevusi), mis (teda) endast välja viivad,“ põhjendas Koppel ERR Novaatorile oma teguviisi.

Doktorandi sõnul helistatakse talle selles osas ikka ja jälle. Kehva enesetunde üle kurdavad enamasti vanemad ja nõrgema tervisega inimesed. Noored võivad tunda ennast magnettormi päevadel aga isegi erksama ja produktiivsemana. Kokku mõjutavad magnettormid Koppeli hinnangul kuni 30 protsenti inimestest.

Lektor nentis, et geomagnetiliste tormide kahjulikule mõjule viitavad eelretsenseeritud ajakirjades avaldatud teadusuuringud on olnud enamasti vaatlusliku iseloomuga. Kaebuste ja päikesetormide esinemise vahel on nähtud vaid korrelatsiooni.

Näiteks on leitud, et päikesetormide ajal kasvab inimeste infarktirisk. Välistada ei saa aga täielikult, et end kehvasti tundvad inimesed ei pöördu lihtsalt parasjagu kestvast magnettormist kuuldes nii altilt haiglasse. Nad ei saa õigel ajal meditsiinilist abi ja tulemuseks ongi infarkt.

Üheselt tõestatud põhjuslikku seost ja kahte siduvat mehhanismi pole suudetud leida tänaseni . Vastavates töödes on kahtlustatud, et see võib olla tingitud näiteks vererõhu ja melatoniini taseme muutustest. "Need on aga ekstrapoleeritud järeldused, mis viiakse sarnastele ekspositsioonidele, mis leiavad aset näiteks töökeskkonnas,“ tõdes doktorant.

Koppeli enda töö on viidanud, et tehislike elektromagnetväljade ja magnettormi koosmõju tõstab inimeste ärritatavust. Uuringu käigus nähtud mõju polnud samas nii tugev, et seda peetaks laiema teadlaskonna silmis statistiliselt oluliselt tulemuseks.