Ühe Minuti Loeng: kui palju mõjutavad meid päikesetormid? ({{commentsTotal}})

Kuigi üldiselt pole päikesetormid sedavõrd võimsad, et võiksid meie igapäevaelu märkimisväärselt mõjutada, võtaks ajaloost teada-tuntud supertormidest taastumine tänapäeva interneti ja tehnoloogiaajastul aastaid, nendib Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi füüsika lektor Katrin Laas.

Päikeseaktiivsust jälgitakse kaasajal palju enam kui sajand tagasi. Tänapäeva tehnoloogia arengu juures on väga oluline teada, mida Päike teeb. Päike kipub aktiivsematel perioodidel saatma läbi loidete ja krooni massipursete rohkem laetud osakeste vooge ja ultraviolett- (UV) ning röntgenkiirgust kosmosesse kui rahulikuma perioodi jooksul. Kui selline suuremat sorti kiirguse ja laetud osakeste voog Maani jõuab, võime rääkida päikesetormist.

Õnneks peab Maa magnetväli enamiku siia jõudvatest laetud osakestest kinni, ohtlik UV- ning röntgenkiirgus jääb pidama atmosfääri ülakihtides. Seega kaitsevad meid Maa magnetväli ja atmosfäär.

Üldiselt ei ole päikesetormid nii võimsad, et need meie igapäevaelu märkimisväärselt mõjutada suudaks, aga aegajalt juhtub seda siiski. Näiteks 1989. aastal põhjustas võimsam päikesetorm Kanadas Quebeckis ulatusliku elektrikatkestuse.

Vahetevahel visatakse Päikeselt ainet välja nii palju, et Maani jõudev kiirgus ja laetud osakeste voog on sedavõrd suur, et võime rääkida nn supertormist. Näiteks viimati tabas Maad selline supertorm 1859. aastal ja seda tuntakse Carringtoni sündmuse nime all. Selle tulemusena ütles Euroopas ja Põhja-Ameerikas üles telegraafisüsteem.

Majanduslik kahju ulatuks triljonitesse dollaritesse

Tänapäeva interneti- ja tehnoloogiaajastul aga põhjustaks sellise suurusega magnettorm märksa enam kahju. Erinevates allikates on hinnatud, et see võib viia välja sidesüsteemid, interneti, halvata pangasüsteemi ja arvutid, GPSi, lennuliikluse, häirida raadiosidet jne.

Mis veel hullem, võib tekkida ulatuslik elektrikatkestus, mistõttu kraanist ei tuleks enam vett, sest veepumbad töötavad elektriga, bensiinijaamadest ei saaks osta kütust jpm. Elektrikatkestuse pikkuseks hinnatakse sõltuvalt asukohast nädalast kuni poole aasta või aastateni. On hinnatud, et majanduslik kahju ulatuks triljonitesse dollaritesse.

Kui tihti selliseid asju juhtub?

Kõige hiljutisem Carringtoni sündmusega võrreldav supertorm registreeriti 23. juulil 2012. aastal. Õnneks, nagu näha, ei tabanud see Maad. Arvatakse, et selliseid supertorme ei taba Maad väga tihti. Samas 2012. aastal avaldas Pete Riley ajakirjas Space Weather artikli, kus hinnati tõenäosuseks, et järgmise kümne aasta jooksul tabab Maad nn Carringtoni-laadne supertorm lausa ca 12 protsenti.

Siiski päikesetormidel on olemas ka oma ilus pool – sellel ajal etendavad öötaevas oma kaunist värvidemängu virmalised. Näiteks Carringtoni supertormi ajal nähti virmalisi isegi troopilistel laiuskraadidel nagu näiteks Senegalis, Mehhikos, Hawaiil jne.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kepleri teleskoobiga, milles kasutatud Bernhard Schmidti leiutatud optilist süsteemi, on tänaseks avastatud üle 2000 eksoplaneedi.Kepleri teleskoobiga, milles kasutatud Bernhard Schmidti leiutatud optilist süsteemi, on tänaseks avastatud üle 2000 eksoplaneedi.
Naissaare poisi leiutis aitab teiste tähtede juures planeete otsida

Naissaarelt pärit pärit Bernhard Schmidti leiutatud optilise süteemi abil on tänaseks avastatud juba tuhandeid eksoplaneete.

Maaülikoolis kloonitud lehm Augustiina.
Maaülikool üritab leida kloonimisele alternatiivi

Eesti Maaülikool töötab rahvusvahelises koostöös välja tehnoloogiat, mille abil kloonimise asemel edaspidi geenikonstrukt otse looma viljastatud munarakku viia.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.