Ühe Minuti Loeng: kui palju mõjutavad meid päikesetormid? ({{commentsTotal}})

Kuigi üldiselt pole päikesetormid sedavõrd võimsad, et võiksid meie igapäevaelu märkimisväärselt mõjutada, võtaks ajaloost teada-tuntud supertormidest taastumine tänapäeva interneti ja tehnoloogiaajastul aastaid, nendib Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi füüsika lektor Katrin Laas.

Päikeseaktiivsust jälgitakse kaasajal palju enam kui sajand tagasi. Tänapäeva tehnoloogia arengu juures on väga oluline teada, mida Päike teeb. Päike kipub aktiivsematel perioodidel saatma läbi loidete ja krooni massipursete rohkem laetud osakeste vooge ja ultraviolett- (UV) ning röntgenkiirgust kosmosesse kui rahulikuma perioodi jooksul. Kui selline suuremat sorti kiirguse ja laetud osakeste voog Maani jõuab, võime rääkida päikesetormist.

Õnneks peab Maa magnetväli enamiku siia jõudvatest laetud osakestest kinni, ohtlik UV- ning röntgenkiirgus jääb pidama atmosfääri ülakihtides. Seega kaitsevad meid Maa magnetväli ja atmosfäär.

Üldiselt ei ole päikesetormid nii võimsad, et need meie igapäevaelu märkimisväärselt mõjutada suudaks, aga aegajalt juhtub seda siiski. Näiteks 1989. aastal põhjustas võimsam päikesetorm Kanadas Quebeckis ulatusliku elektrikatkestuse.

Vahetevahel visatakse Päikeselt ainet välja nii palju, et Maani jõudev kiirgus ja laetud osakeste voog on sedavõrd suur, et võime rääkida nn supertormist. Näiteks viimati tabas Maad selline supertorm 1859. aastal ja seda tuntakse Carringtoni sündmuse nime all. Selle tulemusena ütles Euroopas ja Põhja-Ameerikas üles telegraafisüsteem.

Majanduslik kahju ulatuks triljonitesse dollaritesse

Tänapäeva interneti- ja tehnoloogiaajastul aga põhjustaks sellise suurusega magnettorm märksa enam kahju. Erinevates allikates on hinnatud, et see võib viia välja sidesüsteemid, interneti, halvata pangasüsteemi ja arvutid, GPSi, lennuliikluse, häirida raadiosidet jne.

Mis veel hullem, võib tekkida ulatuslik elektrikatkestus, mistõttu kraanist ei tuleks enam vett, sest veepumbad töötavad elektriga, bensiinijaamadest ei saaks osta kütust jpm. Elektrikatkestuse pikkuseks hinnatakse sõltuvalt asukohast nädalast kuni poole aasta või aastateni. On hinnatud, et majanduslik kahju ulatuks triljonitesse dollaritesse.

Kui tihti selliseid asju juhtub?

Kõige hiljutisem Carringtoni sündmusega võrreldav supertorm registreeriti 23. juulil 2012. aastal. Õnneks, nagu näha, ei tabanud see Maad. Arvatakse, et selliseid supertorme ei taba Maad väga tihti. Samas 2012. aastal avaldas Pete Riley ajakirjas Space Weather artikli, kus hinnati tõenäosuseks, et järgmise kümne aasta jooksul tabab Maad nn Carringtoni-laadne supertorm lausa ca 12 protsenti.

Siiski päikesetormidel on olemas ka oma ilus pool – sellel ajal etendavad öötaevas oma kaunist värvidemängu virmalised. Näiteks Carringtoni supertormi ajal nähti virmalisi isegi troopilistel laiuskraadidel nagu näiteks Senegalis, Mehhikos, Hawaiil jne.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.