"Kui kuskilt tuleb teade, et on midagi näha, tuleks lihtsalt kohe välja minna. Selle päev-kaks ette prognoosimine on raske. Sinna juurde tuleb ilm – kunagi ei tea, kuidas nende pilvedega on," laiendas Kamenik. Samuti tasub hoida silm peal kõrgematele laiuskraadidele virmaliste jälgimiseks üles seatud kaameratel.

Astronoomid saavad küll Päikesel toimunud purskest teada anda, kuid on juba raskem ennustada, kas avakosmosesse paiskunud kõrge energiaga osakeste voog tabab ka Maad. Mõnikord on ennustatud päikeseaktiivsuse põhjal küll tugevaid virmalisi, kuid lõppkokkuvõttes magnettormi siiski ei teki ja vastupidi.

Igal juhul rõhutas Kamenik, et ööd on virmaliste nägemiseks juba piisavalt pimedad. Hea õnne ja tugevamate magnettormide korral võib neid silmata aga ka keset linnade valgusreostust ja täheldada nende vehklemist. "Üldiselt on virmaliste valgus nii nõrk, et inimsilm nõrgemaid virmalisi värvilisena ei näe. Neid on näha alles foto tegemisel," tõdes ilmateadlane.

Virmalised tekivad, kui Päikeselt Maa suunas paiskunud tugev osakeste voog satub Maa magnetvälja. Magnetväli suunab need polaaralade kohale, kus ergastavad need õhu koostisosi – aatomeid. Ergastatuna hakkavad aatomid energiast vabaneda üritades valgust kiirgama. Kiiratava valguse värv sõltub juba konkreetsest elemendist.