Täht on Päikesest läbimõõdult umbes kümme korda väiksem, umbes Jupiteri mõõtu, tuhm ja jahe, kuid Briti astronoomid eesotsas James Jackmaniga Warwicki Ülikoolist täheldasid, et loite ajaks kasvas selle heledus 10 000-kordseks.

Nad kirjutavad Kuningliku Astronoomia Seltsi kuukirjas, et meist umbes 250 valgusaasta kaugusel asuva tähe loide oli kümme korda võimsam kui meie päikese kuulus Carringtoni sündmus aastal 1859. Nii väikesel ja jahedal tähel, mida mõnede määratluste järgi ei saa üldse täheks pidadagi, ei ole nii võimsat loidet varem nähtudki.

Tavalise teleskoobiga ei ole seda tähte enamasti üldse näha. Jackmann ja ta kolleegid avastasid tähe helenemise, kui uurisid teisi selle lähedal paistvaid tähti.

Loited arvatakse tekkivat, kui tähe sisemusest vallandub korraga suur hulk magnetilist energiat, mille toimel kuumeneb tähe väliskihtide plasma, nii et ilmaruumi paiskub hiigelhulgal valgus- ja röntgenkiirgust. Jackmani ja ta kolleegide avastus näitab, et väikeselgi tähel võib olla magnetiline aktiivsus väga tugev.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.