Nooruslikult särtsakas Päike pani maakeral elu käima ({{commentsTotal}})

Foto: Hinode/JAXA/NASA

Kuidas elu tekkis, on suur mõistatus. Nüüd väidab üks NASA teadlane, et noor elu noorel maakeral sai noore särtsaka Päikese hiiglaslikest loidetest nii sooja kui ka väetust.

Sellega soovib ta lahendada niinimetatud nõrga noore Päikese paradoksi, mis seisneb selles, et umbes neli miljardit aastat tagasi oli Päike praegusega võrreldes umbes kolmandiku võrra tuhmim, mistõttu pidanuks Maakera olema üks suur lumepall. Kuid geoloogilised uuringud osutavad, et maakera oli siis tegelikult küllalt soe, et siin sai vedelas olekus vett olla.

Vladimir Airapetian Marylandi osariigis asuvast Goddardi kosmoselendude keskusest tegi arvutimudeli, mis näitas, mis võiks juhtuda, kui Päikesel toimuks iga päev umbes 250 tänapäeva mõistes erakordselt võimsat loidet, veel võimsamat kui 1859. aasta rekordvõimas Carringtoni päikesetorm, mille ajal nähti isegi lähistroopikas virmalisi. Kepleri kosmoseteleskoobilt saadud andmed noorte tähtede kohta lubavad oletada, et just nõnda see noorel Päikesel oli.

Airapetiani mudelist paistis, et selliste tormide puhul jõudsid Päikeselt pärit laetud osakesed polaarpiirkondades läbi magnetvälja massiliselt atmosfääri, kus lõid muu hulgas puruks lämmastiku molekule N2 ja vesiniku molekule H2.

Selle tagajärjel tekkis esiteks atmosfääri rohkesti lämmastikoksiidi, mis on veel tugevama toimega kasvuhoonegaas kui süsinikdioksiid, ja maakera sai püsida mõnusalt soe. Ka sai aatomiteks tehtud lämmastik ühineda mitmeteks muudeks ühenditeks, mis võimaldasid elusolenditel bioloogiliselt tähtsat lämmastikku omastada.

Päikesetormide kiirguse toimel tekkinud atomaarne vesinik võis aga moodustada näiteks vesiniktsüaniidi, mis edasi reageerides sai aidata luua selliseid tähtsaid orgaanilisi molekule nagu aminonhapped.

Airapetian kirjutab oma mudelist ja selle näidatud tulemustest ajakirjas +Nature Geoscience.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: