Emassääsed pole sugugi alati näljased, vaid vajavad veres leiduvat valku munade munemiseks. Pärast selleks vere varumist ei taha putukad süüa mitu päeva. Rockefelleri Ülikooli teadlasi eesotsas Leslie Vosshalliga hakkas huvitama, kas sama isu vähendavat signaali saaks pöörata sääskede vastu. Eelnevate uuringute põhjal mängivad selle tekkimise juures võtmerolli pisikesed valke meenutavad molekulid – neuropeptiid.

Vosshall võttis kolleegidega sihikule need närvirakkude pinnal asuvad valgud, mille külge kinnitub neuropeptiid Y. Sama molekul on oluline ka mitmete teiste loomade, sh inimeste söögiisu kontrollimise juures. Selle mõjutamiseks on loodud juba ka mitmeid ravimeid. Esimesed katsed olid sirgjoonelised. Töörühm söötis sääskedele sisse samu ravimeid ja vaatas lihtsalt, mis selle peale juhtus. Ravimeid söönud sääskede huvi inimlõhnalise peibutise vastu vähenes kaheks päevaks.

Töörühm otsustas seepeale välja selgitada, millistele sääskede retseptoritele ravimid mõjusid. Selle välja selgitamiseks uurisid nad katseklaasis 49 erinevat valku. Neis jäi silma üks – neuropeptiid Y-sarnane retseptor 7 ehk NPYLR7.

Pärast täiendavalt lahenduse töökindluses veendumist hakkas Vosshall otsima neuropeptiid Y-le sarnaselt mõjuvaid toimeaineid. Enamasti levitavad sääsed nakkushaigusi nagu malaariat, dengue'i palavikku ja Zika viirust arengumaades. Patenteeritud ravimite hinna tõttu poleks nende laialdasemalt kasutamine jätkusuutlik. Lisaks võiksid need keskkonda sattudes valmistada pikas plaanis probleeme ka inimestele. Sadade alternatiivide uurimise järel neist sõelale kuus.

Neid saaks Vosshalli töörühma hinnangul kasutada ka väljaspool laborit. Sääskede söögiisu piiramine vähendaks ühtaegu nii sääskede söögiisu ja aeglustaks seega haiguste levikut kui ka viiks kohaliku sääsepopulatsiooni arvukuse vähenemiseni. Samas ei kukuks see kokku täielikult ja jäädavalt, mis võiks kahjustada omakorda ökosüsteemi.

Samas nentis Vosshall kolleegidega, et lahenduse praktikas proovimiseks on tarvis teha eel aastaid arendustööd. Praegu tuleb manustada sääskedele nende söögiisu vähendamiseks kemikaale suures koguses, mis muudab nende kasutamine liiga kalliks. Nõnda tuleb luua või leida esmalt veelgi tõhusam molekul või ehitada sääskede meelitamiseks parem lõks.

Uurimus ilmus ajakirjas Cell.