Malaariaparasiit sunnib sääske inimesi ründama ({{commentsTotal}})

Malaariat kandvaid hallasääski tõmbab inimeste poole eriti tugevasti just siis, kui sääskede kehas leidub parajasti just haiguse tekitajaid. See Burkina Faso teadlaste avastus on arvatavasti taas näide sellest, kuidas parasiidid oma peremeesorganismi käitumist mõjutavad.

Amelie Vantaux Bobo-Dioulassos asuvast terviseteaduse uurimisinstituudist ja ta kolleegid seadsid kolmes Burkina Faso külas üles sääselõksud ja uurisid neisse langenud sääskede kõhus sisaldunud verd, et teada saada, millistelt loomadelt sääsed olid verd imenud.

Selgus, et neist sääskedest, kelle kehas oli malaaria plasmoodium parajasti just hästi nakkuvas staadiumis, olid inimese verd imenud 77 protsenti. Vähem nakkavas faasis plasmoodiumiga sääskedest oli inimverd imenud märksa vähem – 64 protsenti. Neist sääskedest, kelle kehas malaariatekitajat ei olnudki, oli inimeselt verd imenud sellest omakorda ainult natuke väiksem osa – 61 protsenti. Niisiis, mida nakatavam sääsk, seda rohkem paistis ta inimesi eelistavat.

See on malaaria plasmoodiumi seisukohalt ka loogiline, sest just inimese organismis saab ta paljuneda ja areneda. Lehma- või lambaorganismi sattudes ootab teda kindel hukk. Kuid et sääse seisukohalt ei ole malaaria plasmoodiumi abistamine eriti oluline, siis peavadki Vantaux ja kolleegid võrgupaigas BiorXiv avaldatud artiklis tõenäoliseks, et plasmoodium oskab mingil moel sääse käitumist suunata.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Küberturvalisus kehtib põhimõte: ehitatud müüride kõrgus on ebaoluline, kui väravavalvur on võimalik hõlpsasti ära meelitada.

Just sina oled küberturvalisuse nõrgim lüli

Kuna küberkuriteo sooritamiseks kulub vaid sekund, on kasutajat kaitsta väga keeruline. On vaid üks lahendus ja see kätkeb endas õigusteadust ning kasutaja harimist, kirjutab Tartu ülikooli IT-õiguse doktorant Kristjan Kikerpill.

Hea küsimus: mitu bakterit elab korraliku rahatähe peal?

Nakkushaiguste ja kõhutõbede laiem levik on tekitanud ERR Novaatori lugejatel küsimuse, kas näpud tuleks talvel igaks juhuks eemal hoida ka käest-kätte ringlevast paberrahast ja müntidest. Kuigi raha on tõepoolest räpane, pole vastus ehk päris see, mida võiks ehk oodata.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: