Saledus ei sõltu ainult toitumisest, vaid ka DNA-st ({{commentsTotal}})

Foto: Caro/Sorge/SCANPIX

Paljudel inimestel on saledaid sõpru, kes väidavad, et nad ei võta kaalus juurde isegi siis, kui nad toituvad ebatervislikult. Neil võib õigus olla. Hiljutisest uuringust selgub, et mitmed tükid DNA-st on seotud väiksema kehakaaluga, mis omakorda viitab sellele, et saledus on geneetiliselt määratud. Tulemused viitavad ka sellele, et saledus võib olla pärilik, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Varasemad uuringud on näidanud, et umbes 40–70 protsenti meie kehakaalu muutusest on seletatav meie geneetikaga. Kuivõrd seose geenide ja rasvumise vahel on teadlased juba tuvastanud, siis tahtsid Sadaf Farooqi ja tema kolleegid Cambridge'i ülikoolist teada, kas meie DNA-sse on kodeeritud ka saledus.

Meeskond kogus genoomilist teavet enam kui 1400 inimeselt, kes on eluaeg saledad olnud. Kuigi nende kehamassiindeks jäi allpoole normaalset piirväärtust, olid kõik isikud hea tervise juures. Meeskond võrdles nende DNA-d 1400 teise isikuga, kes olid rasvunud juba enne 10. eluaastat, ning 6400 normaalse kehakaaluga inimese DNA-ga.

Meeskond leidis, et mõned geneetilised markerid on saledatel inimestel märgatavalt sagedasemad. Kokkuvõttes moodustab geneetika umbes 28 protsenti tõenäosusest, kas inimene on sale või mitte, mis on võrreldav geneetilise seose tugevusega rasvumise puhul.

"Näitame esimest korda, et geenid võivad olla seotud ka saledusega," ütles Farooqi.

Lisaks leidis meeskond, et need inimesed, kes on lapsepõlvest saati olnud ülekaalulised, kannavad rohkem geene, mis suurendavad nende rasvumise ohtu. Seevastu saledatel inimestel on vähem rasvumisega seotud geene.

"See töö on esimene samm, et leida võimalusi, mille abil arendada välja uusi ravimeetodeid kehakaalu langetamiseks," ütles Farooqi. "Loodame, et see vähendab häbimärgistamist ja eelarvamusi rasvumise suhtes, näidates, et saledatel inimestel on lihtsalt vedanud – nad on pärinud geenid, mis võimaldavad neil saledaks jääda."

Uudis ilmus algselt väljaandes New Scientist.

Toimetaja: Merit Maarits



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: