Toome selle teema lähemale näitega päriselust. Inimene sõitis Tallinnas ja tegi peatuse ühe kaubanduskeskuse kõrval asuvas bensiinijaamas. Kümme minutit hiljem nägi oma telefonis artikli kõrval selle kaubanduskeskuse reklaami. Tema telefonis ei olnud sisse lülitatud GPS, seega kas selle reklaami nägemine oli juhuslik või mitte? Tõenäoliselt mitte.

Kuidas see juhtus?

Põhjus oli ilmselt selles, et telefonis sisse lülitatud andmeside positsioneeris ka inimese asukoha ning edastas selle info telefonis olnud rakendusele, mis omakorda valis kohe välja reklaami, mis sellele inimesele selles kohas võinuks huvi pakkuda.

Täpselt sama moodi annab infot edasi näiteks Facebook teie sõbraga peetud privaatvestluse kaudu. Rakendus analüüsib teie teksti ning hakkab selle põhjal tegema soovitusi ja teist n-ö profiili joonistama. See võib aga juba oluliselt meie privaatsust riivata, sest kas kõik see, mida kaks inimest omavahel räägivad peab ikka olema mõnele ettevõttele andmetena kättesaadav?

Eraldi küsimus on, kas meie kohta võib infot välja lugeda ka meie telefonikõnedest. Tehnikaportaali Geenius vastutav väljaandja Henrik Roonemaa avas seda teemat "Terevisioonis" ning tõi välja, et kui eelkirjeldatud jälgimise puhul on tõestatud, et see tõesti nii on, siis telefonikõnede kuulamist ja analüüsimist ei ole praeguseks keegi tõestanud ega ka ükski teenuspakkuja kinnitanud. "Kuulamine on paranoia, sest keegi ei ole veel praeguseks tõestanud, et see äpp tegi mikrofoni lahti ja muudkui kuulas," sedastas Roonemaa.

Samas küsivad paljud mängud ja mobiilirakendused paigaldamisel luba mikrofoni kasutamiseks ning tehniliselt ei oleks pealtkuulamine ka võimatu.

Tuleme tagasi aga asukohapõhise jälgimise juurde. Roonemaa märkis selle peale: "Asukohajälgimine on äri. Telefon teab iga hetk väga täpselt, kus sa asud." Telefon oskab selle põhjal võtta asukohapõhise ilmaprognoosi ja anda sellepõhiselt soovitusi. Need äpid müüvad tihtipeale neid andmeid. USAs oli hiljaaegu skandaal, et ka mobiilioperaatorid müüsid neid andmeid.

Neid andmeid ei müüda isikustatult, küll aga on võimalik piisavalt paljude andmete ja andmebaaside kokkupanekul võimalik inimese profiil luua küll ning viia need andmed kokku konkreetse inimesega. Ja see toob juba kaasa olulise privaatsuse rikkumise. "Ülilihtne on teha nendest anonüümsetest täppidest inimesed tagasi," ütles Roonemaa.

Anonüümsetest täppidest päris inimesteks

Mistahes mobiilirakendus, mis teie asukohale ligipääsu küsib, kogub teie kohta ka andmeid ning kasutab seda omakorda raha teenimise eesmärgil ehk müüb teie andmeid edasi.

Võib küsida, kuidas see siis privaatsust rikub? Roonemaa tõi näite, eelmise aasta juhtumitest, kus ka näiteks New York Timesi artiklis toodi välja inimeste jälgimine New Yorkis.

Täpikesed, mis tähistasid inimeste taskus olevaid mobiiltelefone, sibasid ringi mööda Manhattanit. Kuigi keeruline polnud jõuda ühe suvalise täpikese taga peituva inmeseni, kes osutus algkooli õpetajaks. Tema puhul saadi teada, kuidas ta käis perenõustamiskeskuses, endise poiss-sõbra juures, kus ta poleks tegelikult enda jutu järgi nii väga pidanudki käima jne. See tähendab, et tegelikult jõuti pelgalt mobiiliandmete põhjal inimese eraellu väga privaatse infoni.     

Millises vormis meie digikäitumist veel ära kasutatakse ning milline lugu on rääkida Henrik Roonemaal iseenda näitel, seda soovitame vaadata alljärgnevast videost: