Kust sa tead? | Tasuta ühistranspordi faktikontroll poliitiku lubadusele ({{commentsTotal}})

Kas ühistransport on tasuta või mitte, ei ole motiveerinud inimesi seda rohkem kasutama. Inimeste transpordiharjumuste muutmiseks oleks ennekõike vaja muuta liinivõrku tõhusamaks ja inimestele mugavamaks.
Kas ühistransport on tasuta või mitte, ei ole motiveerinud inimesi seda rohkem kasutama. Inimeste transpordiharjumuste muutmiseks oleks ennekõike vaja muuta liinivõrku tõhusamaks ja inimestele mugavamaks. Autor/allikas: Siim Lõvi / ERR

Tallinna tasuta ühistranspordi laiendamine ka teiste tasuta transpordiga omavalitsuste elanikele ei ole pruugi kaasa tuua mõju, mida poliitik välja toob. Samuti ei tugine kõik väited uuringutel ja analüüsidel ning kohati on mõistlik hoopis lahendada muid ühistranspordi muresid, kui vaid sõidu hind.

Keskerakonna valimisprogrammis seisab: "Toetame tasuta ja kvaliteetse ühistranspordi arendamist kogu Eestis. Seejuures oleme seisukohal, et kõik Eestimaa inimesed peavad saama tasuta Tallinna ühistransporti kasutada."

Delfile antud kommentaaris selgitas Keskerakonna juhatuse liige Toomas Vitsut: "Kui praegu kulub paljudel Tallinnasse tööle sõitvatel inimestel ühistranspordile proportsionaalselt suur osa palgast, siis tulevikus jääks see kulutus tegemata. Maksumaksja raha jõuaks kõige otsemat teed pidi sinna, kus seda kõige rohkem vaja ning väldiksime bürokraatlikku ümberjaotamist."

Samas artiklis tõi Vitsut välja teisegi väite: "Kasutajate poolt on maakondlik tasuta ühistransport leidnud kogu Eestis suurt toetust."

ERR Novaator analüüsis neid kahte väidet ühistranspordi kohta käivate uuringute abil.

1. Kas Tallinnasse tööle sõitvatel inimestel kulub ühistranspordile suur osa palgast?

Küsisime üle, millele tuginedes Toomas Vitsut seda mainis. Tema vastus oli: "Kui me võtame, et inimene saab miinimumpalka või miinimumpalga lähedast palka ja võtame näiteks linna sõitmisel minu kodukohast Muusika külast, siis pileti hind on kuskil 1,5 eurot. Korrutame selle nädalas läbi - see teeb nädalas 15 eurot. Kui korrutame selle neljaga, siis saame 60 eurot. Kui arvestame, et inimene saab miinimumpalka, siis on see suur osa palgast." Küsimusele, kas selle väite taga on ka uuringuid, vastas Vitsut: "Mis uuringuid siin veel vaja on?!"

Seda, kui suur osa inimeste palgast kulub Tallinnasse ühistranspordiga sõitmiseks, ei ole eraldi uuringutes käsitletud. Küll aga saab mõningast infot selle kohta 2016. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud bakalaureusetööst.

Selles võeti aluseks 2012. aasta ehk viimase tasulise ühistranspordi aasta andmed. Täishinnaga pileteid ostis 40 protsenti igapäevastest ühistranspordi kasutajatest ehk 66 800 inimest. Nende kuupiletite hind kokku oli 23 eurot. Seega on Toomas Vitsuti ja uuringu andmete vahel oluline erinevus. See erinevus võib ühelt poolt tulla asjaolust, et arvestati vaid Tallinna sees liiklemisega, mitte maakondliku kuluga. Samuti on vahepeal muutunud hinnad.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased auditeerisid Tallinna ühistransporti ning sellest selgus, et kogu ühistranspordikorraldus, näiteks see, kui palju kordi tuleb ümber istuda ning kui palju see aega võtab, muudab ühistranspordi kasutamise ebamugavaks, mistõttu eelistavad inimesed pigem isiklikku sõiduautot. Uuringus järeldati, et mugavam ümberistumine võiks kasvatada ühistranspordi kasutajate arvu.  

See audit on lõpuks aluseks Tallinna ühistranspordi liinivõrgu optimeerimisele, mille käigus võiks juurde tulla bussiterminale ning suure nõudlusega bussiliinid võimaldaksid sõita otse asumite vahel, mitte ümberistumisega kesklinnas.

Tartu Ülikooli ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse ühisuuringust selgus, et inimesed eelistavad autot ühistranspordile peamiselt isiklikust huvist lähtuvalt. Nendegi uuringust tuli esile asjaolu, et ühistranspordi kasutamine Tallinnas on järjepidevalt langenud alates 2003. aastast ning 2013. aasta, mil pealinlastele on ühistransport tasuta, on selle kasutus langenud. Kasvanud on isikliku auto kasutamine ning jalgsi liikumine.

Kõik taolised uuringud rõhuvad ka sellele, et ühistranspordi kasutamise kaudu võiks linn muutuda rohelisemaks ja elukeskkond puhtamaks. Kuid kõigist neist uuringutest selgub, et ainult tasuta sõidu pakkumisest ei piisa, et panna inimesed ühistransporti kasutama. Selleks, et inimesed eelistaksid ühistransporti eratranspordile, peab ühistransport olema kasutaja jaoks kiire, mugav ja atraktiivne.

Seega võib kahe eelmainitud uuringu põhjal öelda, et asjaolu, kas ühistransport on tasuta või mitte, ei ole motiveerinud inimesi seda rohkem kasutama ega pruugi seda teha ka tulevikuis, sest inimeste transpordiharjumuste muutmiseks oleks ennekõike vaja muuta liinivõrku tõhusamaks ja inimestele mugavamaks.

2. Kui palju kasutajaid toetab tasuta maakondlikku ühistransporti?

Eelmise aasta mais tehtud küsitlus näitas tasuta maakondliku ühistranspordi kohta, et seda toetab 37 protsenti 15-74-aastastest Eesti elanikest. Tasuta transpordi pooldajate hulgas oli enim pealinlasi, muulasi ja õppureid, kuid tasuta maakondlikku ühistransporti ei pooldanud 57 protsenti maa-asulate elanikest. Selle küsitluse tellis Postimees ning selle tegi Kantar Emor.

Küsimusele, millel tugines Toomas Vitsuti teine väide ehk "Kasutajate poolt on maakondlik tasuta ühistransport leidnud kogu Eestis suurt toetust" sain vastuseks, et see tugineb mullu sügisel tehtud uuringule.

Võimalik, et Vitsut viitab Maanteeameti ühistranspordi statistikale, millest mullu augustis ilmes, et võrreldes 2017. aasta sama perioodiga võrreldes kasvas reisijate arv kõigis tasuta ühistranspordiga maakondades vähemalt 20 protsenti.

Tasuta ühistranspordi ideega on praegu kaasa tulnud 11 maakonda. Neljas maakonnas tasuta maakondlikku ühistransporti ei ole. Alloleval kaardil on näha, millistes maakondades tasuta ühistranspordi kasutus kui palju kasvas:

Tallinnas ja Harjumaal on aga ühistranspordi kasutajate hulk 2003. ja 2016. aastat võrreldes kahanenud ning kasvanud on autotranspordi osakaal. Siinjuures on oluline välja tuua, et see trend on samasugune nii Tallinnas kui Harjumaal.

Kui vaadata lähemalt andmeid, mis puudutavad just väljastpoolt Tallinnat pealinna tulevate inimeste transpordi kohta, siis näiteks Harjumaa, Kohila ja Rapla valdade inimestest kasutas sihtkohta jõudmiseks ühistransporti vaid kaheksa protsenti. Lisaks küsiti tingimuste kohta, mis mõjutaksid auto kasutamist vähendama ning sellest selgus, et ühistranspordi hind mõjutaks autost loobuma kolmandikku inimestest.

MTÜ Põhja-Eesti ühistranspordikeskus avaldas 2018. aastal analüüsi, milles töötas välja erinevad stsenaariumid ning andis konkreetsed soovitused, mida tuleks Tallinna ümbruses Harjumaal muuta, et inimesed rohkem ühistransporti kasutama hakkaksid.

Kokkuvõte ja soovitused olid järgmised:

  1. Järgmise kahe aasta jooksul tuleks Harjumaal:
  • kasvanud nõudluse tõttu suurendada avalike liinide töömahtu 1,7 miljoni km võrra
  • lisaks tasuta transpordi puhul 3,7 miljoni km võrra
  • kokku lisanduv töömaht 5,4 miljonit km
  1. Samas tempos kasv jätkub tõenäoliselt kõigi kommertsliinide sulgemiseni
  2. Pikaajaline stsenaarium vajaks modelleerimist koos liinivõrgu analüüsiga

Peamine soovitus oli teha otsused läbimõeldult ning mitte kiirustada.


"Kust sa tead?" on algatus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu tõenduspõhiste otsuste vajalikkusele. 

Kampaania peaeesmärk on Riigikogu valimisaastal tõsta rohkem kui varem esile teaduspõhiseid fakte, kui peetakse debatte poliitiliste ettepanekute üle ja seeläbi muuta valmiskampaania targemaks.

Kampaania abil soovivad osapooled levitada teadmist, et:

  • faktidel, tõenditel/põhjendustel ja teaduspõhisel teadmisel on enesestmõistetav osa otsuste tegemisel;
  • teadus on parim vahend, mis meil maailma uurimiseks ja edendamiseks on;
  • teadus on eeltingimus inimkonna ees seisvate suurte ühiskondlike probleemide lahendamiseks.

Kampaania käigus julgustame inimesi rohkem ja julgemat poliitikutelt küsima, millele toetuvad oma otsuste tegemisel ehk millisele tõendusmaterjalile toetuvad.

Rääkige kaasa kasutades teemasilti #KustSaTead



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: