Hiina kosmoseaparaat maandus Kuu tagaküljel ({{commentsTotal}})

{{1546508460000 | amCalendar}}

Hiina uurimisaparaat Chang'e-4 laskus neljapäeval edukalt Kuu tagumisele küljele, vahendas riigi uudisteagentuur Xinhua. Kaaslase tagumist külge pole uurinud varem lähedalt ükski teine sond

Uurimisaparaadi Kuu orbiidile toimetanud kanderakett Chang Zheng 3B saadeti teele juba 7. detsembril. Chang'e-4 maandus Kuul aga alles neljapäeval, Eesti aja järgi kell 4.26. Järgnevatel nädalatel asub uurima maanduri lähiümbrust kulgur Yutu 2.

Missiooni käigus loodetakse saada parem ülevaade Kuu pinna koostisest ja selles leiduvatest mineraalidest. Chang'e-4 maandus peagi pärast Kuu enda tekkimist moodustunud Aitkeni madalikul asuvasse Von Karmani kraatrisse, kus on näha mujal regoliidi alla mattunud kivimeid. Tänu sellele võivad saada teadlased uusi vihjeid, kuidas täpselt Kuu kunagi moodustus.

Missiooni käigus kavatsetakse uurida ka taimede kasvu Maast oluliselt väiksema gravitatsiooniga tingimustes ja seda, kuidas mõjutab kaaslase pinda päikesetuul. Samuti loodetakse välja selgitada, kas keha poolustel leidub vett ja teisi kasutuskõlbulikke loodusvarasid. Lisaks teadushuvile ja patriotismilainele on selgitatud Hiina kuuhuvi lootusega leida sellelt He-3. Heeliumi isotoopi saab kasutada energia tootmiseks tuumasünteesireaktorites.

Chang'e-4 missiooni vältel kogutavad andmed sillutavad pikas perspektiivis teed ka uue põlvkonna raadioteleskoopidele. Raadiolaineid kiirgavad praktiliselt kõik elektroonikaseadmed, alates WiFi-ruuteritest lõpetades autodega. Teadlased peavad seetõttu kosmiliste sündmuste uurimisel eemaldama nähtavast signaalist esmalt inimeste tekitatud müra. Kuule raadioteleskoopide ehitamisel oleks sellega seotud probleemid väiksemad.

Kuu tagakülg

Kuu tagakülge pole Maalt kunagi näha, sest Kuu pöörlemis- ja tiirlemiskiirus on täpselt võrdsed. Missiooni käigus kogutava info Maale toimetamiseks tuleb kasutada Kuu ümber tiirlevat sidesatelliiti. Erinevalt ingliskeelsest nimest tulenevast eksiarvamusest (dark side, toim) valgustab Päike aga sedagi regulaarsete ajavahemike tagant.

Esimese taikonaudi loodab Hiina saata Kuu pinnale 2030. aastate alguses. Samuti uurib riik, kas kaaslase lõunapooluse lähedal on võimalik rajada uurimisjaam.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: