Gümnaasiumi lõpetamiseks peavad sooritama õpilased eesti keele või eesti keel teise keelena, matemaatika ja võõrkeele riigieksamid.

Eelmise aastaga võrreldes on kitsa matemaatika keskmine tulemus ühe punkti võrra langenud, laia matemaatika tulemus paranes aga 3,8 punkti võrra 55,6 punktini. Paremini lahendati tuttava algoritmiga ülesandeid, halvemini pikema lahenduskäiguga ja loovamat lähenemist nõudvaid ülesandeid.

"Puudujääke on põhikooli matemaatika osas. Kui all pole tugevat baasi, siis maksimumpunkte pole võimalik saavutada," selgitas Birgit Lao.

Üldiselt on eksami tulemused stabiilsed. Eesti keele eksami keskmine tulemus on pisut kõrgem kui eelnevatel aastatel. Innove juhatuse esimees Birgit Lao rõhutas, et üha olulisemaks muutub argumenteerimisoskus. "Üha rohkem, ka ühiskonna poolt hinnatakse pehmeid väärtusi. [...] Seda saab arendada eeskätt lugemuse tulemusel," laiendas Lao.

Eesti keele teise keele riigieksamil osales üldhariduskoolides, kutsekoolides ja mujal kokku 2037 õpilast. Eksami keskmine tulemus 63,4 on kõrgem võrreldes viimaste aastatega. 2017. aastal oli keskmine tulemus 60,2.

Sel aastal olid on paremad tulemused osaoskuste võrdluses: tulemused on märkimisväärselt paranenud nii kirjutamis-, rääkimis- kui ka keele struktuuri osas.

Eksamil vähemalt 60 protsenti maksimumtulemusest saavutanud eksaminandidele antakse välja eesti keele B2-taseme tunnistus. Sel aastal saavutas B2-taseme 1246 õpilast, s.o 61,2 protsenti eksaminandidest. Eksami teinutest suutis rääkida eesti keelt emakeele tasemel 24 eksaminandi.

 Võõrkeeleeksami sooritas 2018. aastal 7825 eksaminandi. Tulemuste alusel väljastati 1199 rahvusvahelise eksami tunnistuse. "Võõrkeele eksamite vastu tuntakse suuremat huvi. Tavapärase inglise keele asemel valitakse ka mõne teine võõrkeel," rõõmustas Lao.