"Hea meel on tõdeda, et eesti keelt teise keelena õppijad ehk kelle emakeel pole eesti keel, nende keeleoskuse tase on oluliselt paranenud. Nad on jõudnud enamuses B2 tasemele, mis on edasijõudnute tase. Ja see on üle aastate üldse kõige parem tulemus. Ehk meie noorte keeletase on tõusutrendis ja see on hea uudis," ütles Lao ERR-ile.

Lao sõnul on tase numbriliselt tõusnud üle seitsme protsendi, mis on väga suur hüpe. Üle 60 protsendi eksami tegijatest saavutas B2 taseme. Lõpetamiseks on vajalik B1 tase.

Teise positiivse muutusena tõi Lao välja selle, et noorte matemaatika oskus on kasvanud.

"Need, kes sooritasid laia matemaatika eksami maksimumile, nende osakaal võrreldes eelmise aastaga on üle nelja korra suurem. See peaks olema rõõmusõnum ülikoolidele, kes ootavad õppima hea matemaatika oskusega noori."

Kolmas positiivne trend tänavuste riigieksamite analüüsist on see, et kõikide noorte võõrkeele oskuste ampluaa on laienenud.

"Üha enam valitakse võõrkeele eksamiks mitte ainult inglise keelt, vaid ka teisi võõrkeeli, näiteks prantsuse, saksa, soome ja vene keelt. On ka neid, kes on võimelised sooritama kahte või kolme võõrkeele eksamit gümnaasiumi lõpus. Noorte jaoks on keeleoskus prioriteet ja see on tõendatud ka keeleeksamil," sõnas Birgit Lao.