Keeleteadlane kontrollis Eesti Päevalehe faktikontrolli Kaja Kallasele ({{commentsTotal}})

Kristina Kallas ja Kaja Kallas Vikerraadios
Kristina Kallas ja Kaja Kallas Vikerraadios Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kohtulingvistika kaasustega tegelev keeleteadlane Martin Aher vaatab Eesti Päevalehes ilmunud faktikontrolli keeleteoreetilisest vaatepunktist ning seletab pisut lahti eesti keele keerdkäiku, mis selle juhtumiga kaasas käib.

Eesti Päevaleht avaldas faktikontrolli, mis kuulutas ühe Kaja Kallase väljaütlemise valeks. Keeleteadlasena kergitasin aga selle aluseks oleva tõlgenduse peale kulmu. Nimelt põhines faktikontroll sageli eksimusi tekitava väljendi "ära kasutama" tõlgendusel, mida ei õnnestu isegi "Eesti keele seletava sõnaraamatu" (EKSS) abil kergesti lahti harutada. Järgnevalt näitan, miks faktikontrolli on siiski vahel vaja kontrollida.

Kaja Kallas kirjutas: "Tänane valitsus on … reserviraha ära kulutanud". Faktikontroll pidas seda valeks, sest "reservi maht on püsinud ametisoleva valitsuse ajal stabiilselt üle 400 miljoni euro". Teisisõnu, reservis on veel raha, seega pole seda "ära kulutatud". Sisulise poole pealt tuleb lisada, et Rahandusministeeriumi viimane raport näitab stabiilsusreservi vähenemist viimase 3 kuu ja 12 kuu arvestuses. Keeleteadlase vaatepunktist kerkib küsimus, kas Kaja Kallase järgi Eestil enam reserve ei ole?

Kui vaadata EKSS definitsiooni, võiks esmapilgul nõustuda faktikontrolli ammendava tõlgendusega: "ära kulutama: lõplikult, viimseni ära kasutama, lõpuni kulutama; raiskama. Poiss jõudis talvega kahed püksid ära kulutada. Oli oma palgast juba poole ära kulutanud. Kulutasime ära kõik tagavarad. Oli oma viimased jõuriismed ära kulutanud. Aeg oli tühja-tähja peale ära kulutatud."

Keeleteadlased kontrollivad oma teooriaid empiiriliste testidega. Lihtsustatult küsitakse eesti keelt emakeelena rääkijatelt, kas näited on korrektsed eesti keele laused või on nende juures midagi katki. Näiteks, lauset "Karlil on üldse kartuleid" ei pea emakeele rääkijad eesti keele lauseks, sest kehtib kirjutamata keelereegel, et "üldse" ees peab olema eitus või eitusesarnase efektiga konstruktsioon. Samas eitusega lause "Karlil ei ole üldse kartuleid" on vastuvõetav.

Kui "ära kulutama" on ammendava tõlgendusega, siis ei tohiks olla võimalik rääkida kulutatava osadest. Näiteks, lause "ta on raha osaliselt ära kulutanud" puhul ei saaks ammendava tõlgenduse puhul olla raha osaliselt kulutatud, sest see oli täielikult kulutatud [ 1 ]. Samamoodi, lauses "ta on kogu raha ära kulutanud" oleks sõna "kogu" üleliigne, sest selle ammendav tähendus juba sisaldub väljendis "ära kulutama". Seega, lihtne lähenemine siin ei tööta.

Väljendil "ära kulutama" on samas vastuvaidlematult ka ammendav komponent. Pärast lauset "kogu kütus on ära kulutatud" ei saa öelda "sõidame edasi", sest tõlgendame väljendit "ära kulutama" nii, et kulutatud osa kütusest enam ei ole. See erineb sõna "kulutama" tähendusest, sest "kulutatud pidurid" võivad veel töötada, lihtsalt mitte nii hästi kui algselt. "Ära kulutatud piduritega" autoga inimesed tõenäoliselt sõita ei julgeks.

Kokkuvõttes, "ära kulutama" ammendab küll kulutatava osa, kuid see ei täpsusta kulutatava osakaalu tervikust. Konteksti abil väljendatakse seda, kas tegemist oli asja tervikliku või osalise kulutamisega.

Naastes Kaja Kallase väljaütlemise juurde, võime tema artikli alguses välja toodud lausega rahule jääda juhul, kui arvame, et ta rääkis valitsuse selle aasta jooksul reservist kulutatud rahast.

Selle kirjutise eesmärk ei olnud öelda niivõrd seda, kas Kaja Kallas eksis või mitte, vaid pigem lahti seletada üks eesti keele keerdkäik, mis võib selle näite põhjal olla isegi kõrgeimal poliitilisel tasandil otsustava tähtsusega. Loodetavasti aitab see kaasa sisulisemale ja faktikesksemale poliitilisele diskussioonile. Soovin edu ka tublidele faktikontrollijatele.

[ 1 ] Keeleteadlasi kimbutavad näited nagu "Mõned õpilased tukkusid. Kõik õpilased tukkusid", sest kui kõik tukkusid, pidid ka mõned tukkuma. Kuid emakeelena rääkijad peavad lauset "mõned õpilased tukkusid" tavaliselt vääraks olukorras, kus kõik tukkusid. Selle kohta võib juurde lugeda Laurence R. Horni raamatust "A natural history of negation" aastast 1989.

Artikkel ilmus algselt kohtulingvistika kaasustega tegeleva Mind the Meaning organisatsiooni lehel.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: