Ekspert: see, kui vanemad ei anna lapsele õigeid suuhügieeni harjumusi, on kuritegelik
ETV saade "Suud puhtaks" keskendus sel nädalal hambaravile ja Eesti elanike hammaste tervisele. Ekspertide hinnangul tuleneb hammaste tervise eest hoolitsemine hoiakutest, mida täiskasvanud annavad edasi ka lastele.
Kuigi Eestis on lastel hambaarsti juures käimine täiesti tasuta ning täiskasvanud saavad selleks vaid kord aastas hüvitise, siis on hambaarsti juures käimine suurenenud pigem täiskasvanute kui laste hulgas.
Tervishoiuteenuse ravikvaliteedi komisjoni liige Taavo Seedre tõdes saates "Suud puhtaks", et tegemist on huvitava paradoksiga. Ta tõdes, et paljud noored ei teagi, et nad saavad hambaarsti juures tasuta käia.
"Minu meelest on see perekondade ja vanemate tegemata töö, kes ilmselt ka ise ei käi hambaarsti juures. Niisugune suhtumine oma järeltulevasse põlve, kus vanemad ei hoolitse selle eest, et laps saaks õiged hügieeni- ja toitumisharjumused ja käiks hambaarsti juures regulaarselt, on pehmelt öeldes kuritegelik," kommenteeris ta.
Tema hinnangul on tegemist harimatusega. "Ma mõtlen selle all seda, et perekonnast ei tule kaasa adekvaatset või korralikku tervisekäitumist. See on see harimatus. Ma arvan, et hügieen ja tervisekäitumine on ikkagi hariduse või harituse üks osa," lisas ta.
Hambaarst Meeme Mõttus märkis, et laste tasuta hambaravi peab jääma, kuid inimeste teadlikkust sellest tuleb tõsta. Ta lisas, et kui inimesed ise ei hoolitse oma hammaste eest, siis ei peaks seda tegema ka hambaarstid ning võib-olla oleks õigem neile inimestele mõelda välja mõni kohustus hambaarstil mittekäimise eest.
Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Maris Jesse hinnangul trahvid olukorda paremaks ei tee.
Saates tõstatus ka probleem, et hambaravi peetakse väga kalliks. Hambaarstide Liidu president Marek Vink aga märkis, et tervis ongi kallis. "Hea asi on kallis. Tervis on kallis. Hea, kvaliteetne ravi on kallis," selgitas ta.
Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituudi õppejõud Veiko Vengerfeldt nõustus, et teenus ongi kallis. Parem on tema sõnul seda teenust vältida ehk hambaarstile minemise vajadust ennetada. "See on odavam kui tagajärgedega võitlemine," ütles ta ja lisas, et ennetamine ei tähenda projektipõhist inimeste teavitamist, vaid see peab toimuma regulaarselt.
Seedre sõnul on paljudel inimestel hambaravihüvitisest abi, kuid hüvitis on liiga väike. Vink tõdes, et hüvitis ei ole kõigile kättesaadav. Hüvitist saavad kasutada inimesed nende hambaarstide juures, kellel on haigekassaga sõlmitud vastav leping. "Hüvitis võiks käia inimesega kaasas. Inimesel on õigus hüvitist saada ja minna mistahes omaenda hambaarsti juurde," ütles Vink.
Jesse sõnul on see patsiendi oma valiku küsimus, kas ta läheb selle hambaarsti juurde, kellel on haigekassaga leping või selle juurde, kelle pole.
Toimetaja: Merili Nael