Imetajarikkuse taastumiseks kuluks miljoneid aastaid ({{commentsTotal}})

Foto: Simon McNorton/Creative Commons/(CC BY 2.0)

Imetajate elurikkus väheneb maakeral sellise hooga, et selle taastumine võtaks aega mitu miljonit aastat.

Taani ja Rootsi teadlased eesotsas Matt Davisega Aarhusi Ülikoolist arvutasid välja, kui palju on kahanenud imetajate niinimetatud fülogeneetiline mitmekesisus ja kui pika ajaga see taastuks, kui praegune väljasuremislaine kord peatub.

Fülogeneetiline mitmekesisus on palju sügavam mõiste kui pelk liigirikkus ehk lihtsalt liikide arv. Fülogeneetiline mitmekesisus väljendab seda, kui erinevad on olemasolevad liigid evolutsioonilises mõttes ja kui kaua on kõigi nende kujunemine eri evolutsiooniharudena aega võtnud.

Davis ja kolleegid leidsid, et eelmisest jäävaheajast peale ehk viimase 130 tuhande aasta jooksul on imetajad kaotanud umbes kaks ja pool miljardit evolutsiooniaastat. Eelmisest jäävaheajast alates on välja surnud mitmed suured imetajad nagu mammut, karvane ninasarvik ja mõõkhambuline tiiger. Paljud neist olid arenenud juba pikki aegu omaette harus, mistõttu nende kadumisega läks kaotsi ka terve selle haru jagu evolutsioonilist aega.

On aga arvata, et imetajate väljasuremine ja nende fülogeneetilise mitmekesisuse kahanemine jätkub. Davis ja kaasautorid kirjutavad Ameerika teadusakadeemia toimetistes, et arvatavasti kahaneb fülomitmekesisus veel järgmise viiekümne aasta jooksul sedavõrd, et kui kohe seejärel õnnestuks see kahanemine suurte jõupingutustega peatada, siis võtaks seepeale ikkagi kolm kuni viis miljonit aastat aega, kuni imetajate fülogeneetiline mitmekesisus jõuab uuesti tänasele tasemele tagasi.

Selleks aga, et taastuks eelmise jäävaheaja aegne mitmekesisus, peaksime laskma imetajate evolutsioonil segamatult kulgeda viis kuni seitse miljonit aastat. See on väga pikk aeg: umbes sama kaua aega on meie endi, inimeste evolutsiooniharu jõudnud seni areneda ššimpansitest eraldi.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: