Roger Close Inglismaalt Birminghami Ülikoolist ja ta kolleegid väidavad ajakirjas Nature Ecology & Evolution, et tõenäoliselt ongi liigirikkus läbi ajaloo kasvanud ja kahanenud äkiliste hüpetega, mille vahele on jäänud pikad stabiilsuse ajastud.

Seni on paljud teadlased olnud seisukohal, et liigiline mitmekesisus on ajapikku enamasti lihtsalt ühtlaselt kasvanud, mistõttu on arvatud, et tänapäeval on liigirikkus suurim kui eales varem. Või vähemalt on ta seda olnud suhteliselt hiljuti, arvestades viimaste aegade kiiret liigikadu.

Close ja ta kolleegid aga analüüsisid võimsate arvutusvõtetega sadu tuhanded fossiile, mida on kõikjalt maailmast viimase 200 aasta jooksul kogutud, ja jõudsid teistsugusele tulemusele. Nende analüüs ulatub ligi 400 miljoni aasta kaugusele minevikku, aega, mil esimesed maismaaselgroogsed üleüldse välja ilmusid.

Muu hulgas selgus, et mõne miljoni aasta jooksul pärast sauruste kadumist liigirikkus mitte ainult et taastus, vaid saavutas kaks-kolm korda kõrgema taseme kui sauruste ajastul. Ja siis saavutatud tasemele on ta enam-vähem siiani jäänudki.