Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria järgi loob kõik, millel on energiat, enda ümber ka raskusvälja, isegi kui see energiaomaja ise on näiteks valgus.

Füüsikud on aegade jooksul välja töötanud mitmeid täpsustavaid mudeleid, milline võiks valguse tekitatud gravitatsiooniväli olla. Aga enamasti käsitlevad need mudelit valgust ainult kui osakeste, footonite voogu, kuigi terviklikkuse huvides tuleks valgust võtta ka lainetusena.

Nüüd ongi rühm teadlasi eesotsas Fabienne Schneiteriga Saksamaalt Tübingeni Ülikoolist teinud valmis valgusgravitatsiooni uue matemaatilise mudeli, mis võtab arvesse ka valguse lainelist loomust.

Mudeli põhjal tehtud arvutused kinnitavad Einsteini teooriast teha võidavat järeldust, et ka laserkiirel on oma raskusväli, mis on küll liiga nõrk, et seda oleks võimalik praegu saada oleva mõõtetehnikaga mõõta.

Kuid, kirjutavad Schneiter ja kaasautorid ajakirjas Classical and Quantum Gravity, kui tulevikus õnnestuks piisavalt tundlikke mõõteseadmeid valmistada, võiksime lasergravitatsiooni omadusi mõõtes vaadelda ühekorraga valguse relativistlikku ja kvantmehaanilist kätumist.

Neid vaatlusi analüüsides aga võiksime ehk ületada need füüsikateoreetikuid painavad ebakõlad, mis valitsevad praegu relativistliku gravitatsiooniteooria ja kvantmehaanika vahel.