Nii on nüüd läinud Euroopa geopositsioneerimissüsteemi Galileo satelliitidega, mis on sattunud pisut valele orbiidile, kuid see viperus on andnud teadlastele võimaluse kontrollida senisest veelgi täpsemini üle Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriat.

Neli aastat tagasi üles lennutatud kaks Galileo satelliiti ei hakanud kogemata kombel tiirlema mitte mööda ringjat orbiiti ümber Maa, vaid mööda veidike väljavenitatud, elliptilist orbiiti.

Geopositsioneerimise seisukohalt ei ole need orbiidid ideaalsed, kuid et satelliitide pardal on ülitäpsed aatomkellad, saab nendega nüüd väga hästi mõõta, kuidas gravitatsiooniväli aega aeglustab. Tänu piklikule orbiidile ei ole satelliidid Maast kogu aeg ühel kaugusel, vaid kaugus muutub 8500 kilomeetri võrra siia-sinna.

Kaks teadlasrühma eesotsas Sven Herrmanniga Saksamaalt Bremeni Ülikoolist ja Pacōme Delva Prantsusmaalt Pariisi Observatooriumist on nüüd kellanäite analüüsinud ja rehkendanud välja, kui palju kiiremini aatomkell kiiremini tiksuma hakkab, kui satellit on Maast kaugemal, kus gravitatsiooniväli on nõrgem.

Selgus, et kell käiski kaugusest sõltuvalt õige natuke kiiremini või aeglasemalt, ja mõõtevea piires just täpselt Einsteini teooriaga kooskõlas. Et mõõtevea piirid olid väiksemad kui senistes katsetes, siis on üldrelatiivsusteooria selle võrra täpsemat kinnitust saanud.

Uurimusest kirjutavad mõlemad teadlasrühmad ajakirjas Physical Review Letters.