Aju otsib uut tegevust neli korda sekundis ({{commentsTotal}})

Reaalsusest täielikult irdumine pole eriti mõistlik.
Reaalsusest täielikult irdumine pole eriti mõistlik. Autor/allikas: jesse orrico/Creative Commons

Aju otsib isegi jäägitult ühele tegevusele keskendudes inimest ümbritsevast keskkonnast ohte ja uusi ärritajaid neli korda sekundis, järeldab inimeste ja makaakide ajuaktiivsust jälginudteadlasrühm.

Eelnevate uuringute põhjal suudab keskenduda aju korraga vaid ühele ülesandele, näiteks lugemisele. Ajurakud aktiveeruvad sel ajal ühtlase katkematu voona. Teisalt oleks täielikult ülejäänud maailmast irdumine ohtlik. Kivikirvest pole kasu, kui kiskja samal ajal ettevaatamatule ürginimesele selle valmistamise ajal hambad sisse lööb.

Princetoni Ülikooli ajuteadlaste värske töö põhjal on leidnud evolutsioon aga kompromissi. Parasjagu käsil oleva tegevuse juures tarvilike ajurakkude laenglemine muutub neli korda sekundi jooksul ajutiselt nõrgemaks. Nende lühikeste ajavahemike jooksul võib märgata pilgu hüplemist, mis viitab ümbruse seiramisele. Teisisõnu kontrollib inimene teadvustamatult, kas miski väärib ümbruses parasjagu rohkem tähelepanu.

Ian Fiebelkornil ja ta kaaslastel jäi eelnevalt tabamatuks jäänud rütm silma lihtsa katse käigus. Inimestest ja makaakidest uurimisalused pandi istuma arvutiekraani ette ja paluti keskenduda selle keskpunktile. Aeg-ajalt ekraanile ilmuvate ristkülikute nägemise korral pidid andma katsealused sellest märku hiireklõpsu või kangitõmbega. Samal ajal jälgiti nende ajuaktiivsust.

Töörühm leidis, et ajuaktiivsuse vähenemist ja pilgu hüplemist lahutavad ajavahemikud olid inimeste ja makaakide puhul võrreldavad. See viitab, et tulemusi saab laiendada ka teistele inimahvidele ja tegu on üldisema mehhanismiga.

Täiendavad katsed võiksid aidata mõista Fiebelkorni ja ta kaaslaste sõnul erinevate tähelepanuhäirete tekkepõhjuseid. Nii spekuleerivad nad, et nii liigne süvenemine kui ka aktiivsus- ja tähelepanuhäire võib olla osaliselt tingitud raskustest nende kahe seisundi vahel ümberlülituda. Samas tunnistasid nad, et hüpoteesi kinnitamiseks peaksid nad tegema esmalt katseid tähelepanuhäirega lastega.

Uurimus ilmus ajakirjas Neuron.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: