Kutseõppes kaob riiklik koolitustellimus ({{commentsTotal}})

Rätsepaõpilane Rocio Herrera Suarez koos rätsepatöö õpetaja Ene Jaaksoniga.
Rätsepaõpilane Rocio Herrera Suarez koos rätsepatöö õpetaja Ene Jaaksoniga. Autor/allikas: ERR

Riigikokku jõuavad sügisel kutseõppeseaduse muudatused, millega kaob kutseõppes riiklik koolitustellimus, teatas haridusminister Mailis Reps kooliaasta alguse pressikonverentsil.

Muudatus võimaldab haridusministeeriumi hinnangul arvestada paremini kohalike tööandjate ja tööjõu vajadusega.

Sellega kaasneb koolide autonoomia ning vastutuse suurenemine erialaspetsialistide koolitamisel. Koolitustellimuse asemel hakatakse koole rahastama riigieelarvest tegevustoetusega, mis jaguneb baas- ja tulemusrahastamiseks.

Baasrahastamine tagab ministeeriumi kinnitusel stabiilsuse, sest kooli eelarve ei sõltu edaspidi pelgalt õpilaste arvu muutustest. Tulemusrahastamisega motiveeritakse koole oma ülesandeid edukalt täitma.

Teise olulise muudatusena annab ministeerium koolidele võimaluse avada õppekavu, mis ei ole otseselt seotud erialaõppega, vaid eriala valikuks ettevalmistamisega. See on eelkõige vajalik õppuritele, kes võimete- või huvikohast kutsevalikut pärast põhikooli teha ei taha või ei oska, pole asunud seetõttu õppima või on katkestanud alustatud õpingud kutseõppes või gümnaasiumis.

Lisaks avaneb kutseõppeasutustel võimalus korraldada üldharidusõpet mittestatsionaarses õppevormis koolikohustusliku ea ületanud õppuritele, kellele pakutakse ka valikkursuseid, et motiveerida uusi teadlikke karjäärivalikuid.

Ministeeriumi tulevikuvisioon on hariduskeskuste loomine, kus oleksid ühe katuse alla ühendatud kutsekooli, täiendõppe ja gümnaasiumi võimalused. Õppeasutused ega omavalitsused ei peaks sel juhul omavahel võistlema, vaid saaks ühendada ressursid.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik riigikogu lihthäälteenamus ja seaduse jõustumine on planeeritud tuleva aasta 1. jaanuariks.

Algaval õppeaastal saab kutsehariduse tasemeõppes õppida 32 kutseõppeasutuses ning kuues riigiomanduses kutseõpet pakkuvas rakenduskõrgkoolis.

Kutsehariduses on vastuvõtt viimastel aastatel stabiilne ning kasvanud on ka kutsekoolide õpilaste keskmine vanus.

Lisandunud täiskasvanud õppijad tahavad tõsta oma konkurentsivõimet tööturul ning omandada uusi oskusi. Kutseõppes õpib kokku ligikaudu 24 000 õpilast. Eelmisel õppeaastal töötas kutsekoolides 2062 õpetajat 1322 ametikohal.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: