Tööandjate sõnul on Eestis krooniline spetsialistide puudus
Sügisel hakkab Riigikogu muutma kutseõppeseadust, et kaotada riiklik koolitustellimus ja reageerida kiiremini piirkonna tööturu vajadustele. Tööandjate keskliidu sõnul on Eestis suur spetsialistide puudus.
Kutseõppes õpib kokku ligi 24 000 õpilast, kutsehariduskeskused on nüüdisaegsed ja neil on korralik sisseseade, ometi on tööandjate keskliidu hinnangul Eestis krooniline spetsialistide puudus, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Tööandjate keskliidu haridusnõunik Anneli Entson ütles, et on erialasid, mille oskajaid tasustatakse hästi, kuid mida ei taheta õppida. Nende seas on tema sõnul näiteks elektri- ja elektroonikavaldkond.
"Need on ka erialad, kus tõepoolest on tööjõudu pidevalt vaja, mis on väga perspektiivikad, nad ei kao kuhugi, pidevalt arenevad ja kus täna kahetsusväärselt ei ole noortel suurt huvi," rääkis ta.
Entson lisas, et spetsialiste napib ka metallitöö ja ehituse valdkonnas.
Peatselt riigikogu saadikute laudadele jõudva eelnõuga tahetakse kaotada riiklik koolitustellimus ning anda koolidele vabamad käed erialavaliku üle otsustamisel.
Viljandi kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus ütles, et selles plaanis on palju selliseid mõtteid, mida koolijuhid on oodanud.
"Meil on selline süsteem, kus kõik kutsekoolid on teatud valdkondades akrediteeritud kuuele aastale, mis tähendab, et selles valdkonnas on ta pädev õpetama, tal on õpetajad ja koolitusvahendid ja selle põhjal me ka edasi õpetame. Nüüd lisaks tuleb ka see õigus, et kui kohalikul ettevõtjal on mingit koolitust vaja, siis tõepoolest me nendes valdkondades saame teha kiiresti uue õppekava ja asuda õpetama," selgitas Loodus.
Iga kooli juures tegutsev ettevõtjate, omavalitsuste ja tööturuameti esindajatest nõunike koda saab suurema õiguse kaasa rääkida, kui palju ühele või teisele erialale õppijaid vastu võtta tuleks.
Haridusministeeriumi asekatsler Ivar Sikk loetles arvukalt tööturu prognoose, mida Eestis otsuste langetamiseks tehakse.
"Kogu see raamistik, mida tööturg vajab, on ju olemas ja seda ei pea nüüd riiklikult reguleerima, et nüüd teie õpetate seda ja nii palju, vaid tegelikult seesama kooli nõunike koda peaks otsustama, mis on riigis vajalik ja mis on selles regioonis vajalik," rääkis Sikk.
Riiklik koolitustellimus asendatakse baastasu ja tulemustasuga, mis ei sea kooli sõltuvusse sellest, mitu õpilast seal õpib. Baasrahastust on juba aasta rakendatud, tulemuste eest saavad raha koolid, kes on suutnud täita neile seatud eesmärke, näiteks vähendada õpilaste väljalangevust.
Toimetaja: Merili Nael